Suurematest Eesti ettevõtetest läheb Läti maksurünnak mööda

Artikkel

- Uudised
- Ervin Soon
- 3. juuni 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurematest Eesti ettevõtetest läheb Läti maksurünnak mööda
Mullu oma Läti tütarettevõtte kaudu 129 miljonit krooni ehk umbes 10% kogukäibest saavutanud ASi Merko Grupp juhatuse esimees Tõnu Toomik ütles, et Läti rahandusministeeriumi otsus hakata Eesti ettevõtteid samadel alustel Läti omadega maksustama ei tohiks Merkole nagu mitmele teiselegi suuremale ehitusettevõttele mõju avaldada. ?Meie tütarettevõte on registreeritud Lätis ja elab Läti elu, kaasa arvatud maksude maksmine,? sõnas Toomik.
Maksustamismuutuse mõju puudumist kinnitas ka Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm ning arvutivalmistamis- ja IT-firma Microlink juhatuse esimees Allan Martinson. ASi Tallegg müügidirektor Kai Rimmeli sõnul uuris ta uudisest kuuldes Lätis asuva müügiga tegeleva tütarfirma juhi käest järgi, kas Läti maksumuudatus ettevõtet puudutab ning sai eitava vastuse.
Ühispanga makroanalüütiku Sven Kunsingu sõnul ei näe ta Läti otsuses olulisi makromajanduslikke tagajärgi Eestile. ?Samuti ei arva ma, et Eesti ettevõtetel tulumaksu puudumine kahjustaks Lätit. Ehkki sellest nende otsus ilmselt tingitud on, et neil endil ei ole plaanis ettevõtete tulumaksu kaotada ja nad näevad selles oma majandusele ohtu,? ütles Kunsing.
Eesti rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik ütles, et Eesti uut tulumaksuseadust on tema sõnul hinnanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja nimetanud seadust õiglaseks.
Läti rahandusministeerium on teatanud meedia vahendusel otsusest peatada 1. juunist Läti-Eesti topeltmaksustamisest hoidumise lepingu rakendamine Eesti residentidest firmade suhtes, põhjendades otsust vajadusega tagada ettevõtte tulumaksu kogumine võrdsetel alustel. Kui Eestis on ettevõtted alates 2000. aastast vabastatud tulumaksust, välja arvatud dividendide maksmise korral, siis Lätis kehtib ettevõtetetele 25% tulumaks.
Rahandusministeeriumi ametnike sõnul võib Läti rünnak Eesti vastu olla tingitud varasematest välisminister Toomas Henrik Ilvese avaldustest, mille kohaselt Eesti areneb kiiremini kui teised Balti riigid ning peaks kuuluma pigem Põhjamaade koostöögruppi.
Läti Eestis asuva saatkonna nõuniku Maris Zvaikzne sõnul ei ole saatkond saanud ametlikku teavet Lätist, seetõttu ei osanud saatkond seisukohti selgitada ja lepiti kokku arutelu Eesti välisministeeriumis järgmiseks nädalaks.
Vaariku sõnul oli reedeks ministeeriumisse jõudnud vaid Läti rahandusministeeriumi otsuse selgitus e-posti vahendusel, mis ei ole ametlik. Ametlikku kirja oodatakse täna. Peale viite oluliselt muutunud Eesti maksusüsteemile kirjutatakse Vaariku sõnul selgituses, et Läti annab Eesti ettevõtetele, mis on end registreerinud enne 1. juunit, ajapikendust mitte maksta tulumaksu aasta lõpuni.
Eesti Leedu saatkonna majandusesindaja Leena Prozese sõnul on ka Leedu ajakirjanduses nimetatud Eesti ettevõtetele kehtivat tulumaksuvabastust diskrimineerivaks, kuid konkreetset riigi otsust seni ei plaanita. Leetu on tehtud üle 30 protsendi Eesti välisinvesteeringutest.
Topeltmaksustamise vältimise lepingu on Eesti sõlminud kõigi suuremate Euroopa riikidega, Põhjamaadega, Leedu, Valgevene, Ukraina, USA ja Hiinaga.
Hetkel kuum