Tulviste ei võitnud, vaid Kelam kaotas

Toivo Rande 04. juuni 2001, 00:00

Müüt, et Peeter Tulviste ohustab Toomas Savi kandidatuuri presidendiks saamisel, oli kahtlemata määrav tegija Tunne Kelami fiaskos, aga mitte palju enamat. Selle vastavust tegelikkusele, nagu ka põhjusi, miks ikkagi Kelam kaotas, pole seni täpsemalt analüüsitud.

Keskendudes oma kampaanias pelgalt isikuomaduste demonstreerimisele, põhimõttel, et valige mind, kuna olen parim presidendikandidaat, jättis Kelam, paraku ütlemata, mille poolest tema konkurent seda ei ole. Et hävitavat kaotust vältida, pidanuks ta tempokalt positsioone haarava Tulviste puudustele osutama. Naeruvääristada võinuks kasvõi ebanormaalselt lühikest ajafaktorit a´la ??no kuulge, kuu-poolteist suudab ju ka iga teatrikooli ukse taha jäänu ideaalset presidenti mängida??, või konkurendi enda suurimat fiaskot ? ei valitud ju Tulvistet tagasi rektoriks. See andnuks valijatele mõtlemismaterjali ning samas pidanuks konkurent hakkama tõestama, et ta kaamel ei ole. Sellega kaotanuks ta oma hoo ning ehk enamat polekski vaja olnud.

Samas aga õnnestus vastaspoolel Kelamile külge pookida olematu (märkamatu) inimese imago, kelle autojuht nagu tähtsusetu halli prügikoti suvilasse maha unustab. Juhul, kui osapoolte vahel leidis aset härrasmehelik kokkulepe, et teineteist poriga ei loobita, võis siin võiduvõtmeks saada ka selle ühepoolne eiramine. Ümberringi toimuvale reageerimata, kas siis aususest või naiivsusest, mängis Kelam lõpuni uhkelt oma trumbita masti ja nii ta lõpuks tihi ei võtnudki. Nii, et tegelikult mitte Tulviste ei võitnud seda kahevõitlust, vaid Kelam kaotas. Umbes nii, nagu teinekord lihtsalt hajameelsusest kaotatakse rahakott või koduukse võti.

Tulviste konkureerimine Toomas Saviga tuleb aga hoopis teisest ?anrist story. Võit Kelami üle ei anna ses mängus Tulvistele mingeid eeliseid, ühe ja sama vihmaussiga kahte kala ei püüa. Niisiis tuleb Tulvistel võtta vahepeal veel labidas kätte ja minna uut ussi kaevama. Milline aga see küll olla võiks, mis Savi nina eest suure presidendikala välja püüab, ei tea vist hetkel ka mitte vanajumal ise. Igal juhul tuleb tal hakata tervenisti uut kontseptsiooni otsast peale välja mõtlema.

Et presidendivalimiste detailide keerukusse mitte ära eksida, võiks lihtsustamise mõttes piltlikult ette kujutada, et meil oleks vaja, näiteks, valida esiujuja vabariiki esindama. Üks kandidaatidest on juba aastaid basseinipikkusi mõõtnud ja sel alal esitegijaks korra tagasigi valitud ning kordagi pole talle selle aja jooksul vaja olnud päästerõngast heita. Teine aga tuli näiteks võrkpallist, kus teda enam kapteniks tagasi ei valitud, seisab basseini äärel, harjumatu ujumismüts silmini pä-he tõmmatud, ning tehes efektseid ujumisliigutusi püüab öelda: laske mul vaid presidendipukilt vette hüpata, küll näete, et tean täpselt, kuidas seda teha ja ujun nagunii paremini!

Presidendi valimine on muidugi märksa keerulisem, aga põhimõttelistes konstruktsioonides siin vahet pole, sest pähemääritaval vahul ja tegelikust situatsioonist tulenevatel faktidel tuleb igal juhul vahet teha, kui tahame tõeliselt hea ja tubli tegija sellele ülimalt vastutusrikkale ametipostile valida. Mis teistesse kandidaatidesse puutub, siis tundub, et erilisi võimalusi neil pole. Aga eks ole vanade heade euroopalike tavade kohaselt õukondlikes mängudes alati oma koht nii statistil kui õuenarril.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:35
Otsi:

Ava täpsem otsing