Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viljalaen jäi Maapangal tagasi teenimata
Rahandusministeeriumi peaspetsialisti Kairi Koppeli sõnul oli USAst võetud viljalaenu mõte panna vilja müügist saadud raha efektiivselt ringlema ja teenida puudujääv summa tagasi 1999. aasta lõpuks, kui Eesti riik pidi seda maksma hakkama. Maapank pidi põllumajandusministeeriumiga sõlmitud sõlmitud lepingu kohaselt laenama laekunud raha edasi teravilja tootmisega seotud talunikele ja ühistutele ning seeläbi summat suurendama. Paraku läks Maapank, kuhu vilja müügist saadud 56 miljonit krooni laekus, vahepeal pankrotti.
Viljalaenu intressi hakati maksma kohe ja seda kogu 10 miljoni dollari ehk tollase kursi järgi 112 miljoni krooni suuruse laenu pealt. Lepingu järgi tuleb Eesti riigil tasuda seda laenu aastani 2022 üle seitsme miljoni krooni aastas. Ühe anonüümsust palunud rahandusministeeriumi spetsialisti hinnangul oli igal juhul tegu riigile kahjuliku tehinguga.
Riigikontrolli pressiesindaja Sven Soiver ütles, et ametkond pole kõnealust laenutehingut spetsiaalselt uurinud, kuid see olevat olnud kõne all teiste 1990ndate algul võetud riigilaenude ülevaatamise käigus. Ta vahendas peakontrolöri Sven Potapovi seisukohta, kelle sõnul oli tegu poliitilise otsusega Eesti põllumeeste toetamiseks ja vilja müügist ei pidanudki kogu laenusumma tagasi tulema. Ka riigikontrolli hinnangul müüdi vili tegelikust hinnast kolm korda madalamalt. ?Müüdi selle hinnaga, mida põllumehed olid valmis maksma, sest olukord Eesti põllumajanduses oli tollal väga kehv,? lausus Soiver.
Eesti Viljasalve ASi juhataja Ago Soots, kes 1992. aastal töötas Riigi Viljasalves osakonnajuhatajana, ütles, et vilja ostjate kohta pole mingit nimekirja, kuid lubas arhiivist otsida välja arved vilja eest tasumise kohta. Varem on ta öelnud, et osa viljast müüdi enampakkumise korras. Talle meenus ka, et nisu, mida oli vähem, müüdi hinnaga 1300 krooni tonn, maisi eest saadi aga 500?600 krooni tonni eest. Hind oli paika pandud põllumajandusministri määrusega. Ka Soots mäletab, et saadud raha, mida oli üle 50 miljoni tonni, pidi hakkama pangas protsenti kandma.
Seni pole Äripäeval õnnestunud leida ühtki talunikku või ühistut, kes oleks nii madala hinnaga vilja ostnud.