Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arvamusi tööpuudusest
Majandus ja tööpuudus astuvad tänases Eestis üsna ühte jalga, kuid kahjuks nukras kõverpildis: kasvab majandus, kasvab ka tööpuudus. Nii valimiseelsed lubadused uute töökohtade loomiseks kui kinnitused tõhusama tööhõivepoliitika tulekust on jäänud üksnes jutuks. /.../ Kui tõsiselt mõeldi valimiseelseid lubadusi uute töökohtade loomisest, näitab ka praegu SKPst tööpoliitikale kuluva osa suurus ? eri hinnangutel 0,16?0,24%.
Postimehe juhtkirjast (04.06.)
___________________________________________
Eesti majandus ei ole kõigi nõudmiste täitmiseks piisavalt küps. Oleks äärmiselt tore asuda ehitama üles Põhjamaade tüüpi sotsiaalselt tasakaalustatumat ühiskonda, kuid tänasest suuremaiks väljaminekuiks pole Eesti valmis enne, kui töövõimeliste inimeste panus ettevõtjate või töötajatena on oluliselt efektiivsem kui täna. Allhankijate või metsavarujatena ei ole meil võimalik heldelt raha lubada kõigile töötutele ega oma linnaisadele Helsingi linnapeaga võrdset palka.
Veikko Maripuu, Suprema analüüsiosakonna juhataja (ÄP, 09.05.)
___________________________________________
Tööpuuduse peapõhjus on praegu see, et tööjõu struktuur pole majanduse vajadustega kooskõlas. Pole muud teed, kui osa inimesi peab oma kvalifikatsiooni muutma.
Allan Puur, rahvastikuteadlane (EPL, 04.06.)
___________________________________________
Tööjõus suureneb inimeste osakaal, kes on omandanud hariduse aastaid tagasi ning kellel tuleb uue tehnoloogia ja tootmisvõtetega toimetulemiseks oma oskusi pidevalt täiendada. Seetõttu on väga oluline täiend- ja ümberõppe võimaluste olemasolu. Kui töötajate oskused ei vasta majanduse vajadustele, eksisteerivad tööpuudus ja tööjõupuudus ka tulevikus endiselt üheskoos.
Reelika Leetmaa, poliitikauuringute keskuse PRAXIS analüütik (EPL, 04.06.)
___________________________________________
Kui oletada, et kutse- ja ümberõppeprobleeme enam ei ole (vähemalt sellisel kujul nagu praegu) ning piirkondlikud erinevused vähenevad, st praegune struktuurne tööpuudus kaob, siis võib lihtne töökäte nappus olenevalt majandusarengutest ilmneda 20?30 aasta pärast. Leevenduseks saab pensioniea tõstmine ja pensioniealiste osaajaline töötamine.
Maris Lauri, Hansabank Marketsi makroanalüütik (EPL, 04.06.)