KIK jagab 200 mln krooni

Ervin Soon 05. juuni 2001, 00:00

Rahandusministeeriumi juurde eelmisel aastal keskkonnafondi järglasena moodustatud sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) saab osa keskkonnatasudest ning jagab tänavu 197,5 miljonit krooni kümne alaprogrammi kaudu.

KIKi nõukogu esimehe, keskkonnaminister Heiki Kranichi sõnul on KIK mõeldud keskkonnaprobleemide lahendamiseks ning kui eraettevõtted esitavad väärilisi projekte, siis koheldakse neid võrdselt avaliku sektori omadega.

KIKi juhataja Kalev Auna sõnul on raha saajate puhul tegemist reeglina avaliku sektoriga. ?Erasektorile KIKist raha anda ei ole keelatud, kuid siin tuleb hoolega jälgida konkurentsiseaduse riigiabi sätteid. Kui ühele raha anda, siis võib konkurentidel pretensioone tekkida,? ütles Aun.

Auna sõnul on aga oluline see, et raha jõuab avaliku sektori kaudu riigihankekonkursside või otsetellimustena erasektorini, kes ehitab näiteks reoveepuhasteid või jäätmehoidlaid.

KIKi jäätmekäitlusprogrammi koordinaatori Allan Rattase sõnul peaksid ettevõtete otsetaotlused leidma heakskiidu kõigepealt maakondlikes keskkonnateenistustes, kus vaetakse projekti sobivust riigi keskkonnakavaga. ?Ettevõtetest esitas sel aastal rahastamistaotlusi mõni üksik, kuna ilmselt ei teata eelmisel aastal loodud KIKist veel kuigi palju,? ütles Rattas.

Rattase sõnul olid riikliku keskkonnainvesteeringuraha taotlejate nimekirjas ka Eesti Energia, Silmet ja Viru Keemia Grupp, kuid nende kandidatuur langes ära keskkonnaministeeriumiga sõlmitud saastetasu investeeringutega asendamise lepingu tõttu. KIKi käest saab 900 000 krooni Kunda Nordic Tsement, mis tahab katsetada õlijäätmete kasutamist energia tootmisel, samuti rahastatakse Velsicoli jäätmeprojekti.

Tulevaks aastaks jäi KIKist raha ootama ühe väikeettevõttena Rakvere jäätmekäitlusfirma OÜ Leegever, mis soovib 1,5 miljoni kroonise toetusega rajada olme- ja tööstusjäätmetest küttegraanulite valmistamise vabriku. ?See oli mõeldud lääneriikide eeskujul Eesti pilootprojektina, mille laiema leviku tulemusel jääks võib-olla mõni suuri riigi investeeringuid nõudev europrügila ehitamata,? ütles Leegeveri juhataja Mart Pellis, kes tunnistas, et projekt jäi tänavusest taotluste põhinimekirjast välja hilinemise tõttu.

Pellise sõnul on ka Rakvere jäätmemajanduses päris kõva konkurents ning seetõttu pole endal võimalik investeeringuteks piisavat kasumit teenida.

KIKi programmidest on metsanduse programm jahinduse ja kalanduse kõrval selline, mis saab raha kindla protsendina ressursi kasutusest.

?KIKi nõukogus õnnestus kaitsta idee, et raha peaksid saama ikkagi üldisemad projektid, mille tulemusel midagi muutub. Näiteks kulub kõige rohkem raha erametsade inventeerimisele, mis on vajalik nii riigile kui erametsaomanikele. Samas ei annaks ma ka piisava raha olemasolul kerge südamega toetust sae ostmiseks, milleks ka taotlus esitati,? ütles KIKi metsandusprogrammi koordinaator Andres Talijärv.

Kokku laekus tänavu KIKile 1955 rahastamistaotlust, millest rahuldati 844. Järgmiseks aastaks hakatakse taotlusi vastu võtma sügisel.

Vt. ka tabelit: Keskkonnaraha jaguneb riiklike eelistuste alusel

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:35
Otsi:

Ava täpsem otsing