Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Leedu energeetika pöördepunktis

Tõnis Arnover 05. juuni 2001, 00:00

Leedu energeetika tulevik sõltub oluliselt Ignalina tuumajaama saatusest, mis katab 70% riigi energiavajadusest. Kahest reaktorist, mille koguvõimsus on 2600 MW, töötab praegu ainult üks, tootes ca 900 MW energiat, aga sellestki jätkub nii vähenenud kodumaise nõudluse rahuldamiseks kui ka ekspordiks. Õnnetuseks on see viimane Nõukogude ajal valminud tuumajaam, kus kasutatakse RBMK reaktoreid, mis on sama tüüpi T?ernobõli katastroofi põhjustanuga.

Ehkki Leedu on lääne asjatundjate abiga tuumajaama turvalisust tunduvalt parandanud ning Leedu energeetikainstituudi direktor Jurgis Vilemas nimetab seda väga töökindlaks, nõuab Euroopa Liit (EL) Leeduga peetavatel laienemisläbirääkimistel järjekindlalt selle sulgemist. Leedu on andnud lubaduse, et esimene reaktor suletakse enne 2005. a, aga teise sulgemise üle jätkub äge vägikaikavedu. EL nõuab selle kinnipanekut aastaks 2009, Leedu majandusminister Eugenijus Gentvilas vastab, et see võiks vabalt töötada aastani 2015. Leedut õhutab takka Venemaa. Venemaa energiamonopoli UES peadirektor Anatoli T?ubais on andnud mõista, et vähemalt 20aastase potentsiaalse elueaga Ignalina sulgemine oleks hullumeelsus ning et Venemaa oleks edaspidi huvitatud selle odava energia ostmisest.

Lääs on hinnanud Ignalina sulgemise kuludeks 16,7 miljardit krooni, Leedu enda prognoos on 42,6 miljardit. Uue lääne tüüpi tuumajaama valmisehitamine läheks maksma veel umbes 14,8 miljardit krooni.

?Uue jõujaama ehitamiseks tuleks raha mujalt võtta, et aga majanduse areng on olnud loodetust märksa aeglasem, siis on see poliitikutele tõsine probleem,? hindab võimalusi professor Vilemas.

Eraldiseisva Ignalina kõrval on Leedus energiamonopoliks Leedu Energia (Lietuvos Energija), mille erastamiseelset restruktureerimist alustas jõuliselt eelmine, konservatiivide valitsus. Valmistati ette seadused, mis nägid ette Leedu Energia tükeldamise ning erastamise lõpuleviimise selle aasta lõpuks. Nüüd on see tähtaeg lükatud tulevasse aastasse.

Mullu oktoobris võimule tulnud liberaalide ja sotsiaalliberaalide valitsus on erastamise sisuliselt peatanud, väites, et neil on vaja sellega tutvumiseks aega. Jurgis Vilemas ütleb, et pidurduse taga on palju mõjukaid huvigruppe, kes on monopoli kaotamise vastu. Näiteks väga rikkaks ja poliitiliselt mõjukaks saanud kütusetarnijad, kellel on soodsam asju ajada riigifirmaga, aga ka firma juhid, kes kardavad kohta ja privileege kaotada. Ta usub, et need jõud püüavad Leedu Energia erastamist kuni viimase hetkeni venitada ja taanduvad alles Brüsseli ultimaatumi ees.

Leedu Energia peadirektor Dangiras Mikalajunas kinnitab, et firma jaotamine kaheks tootmis-, kaheks jaotus- ja üheks põhivõrgufirmaks käib täie hooga ning et kõik sõltub valitsuse ja parlamendi otsustest. Edaspidi jääb LE üksnes põhivõrgufirmaks.

Baltimaade energiavõrkude läände nn Balti ringi ühendamisel on puudu kaks lüli: Eesti ja Soome vahel ning Leedu ja Poola vahel. Eelkõige on see poliitiline otsus. Leedu ja Poola peaminister leppisid tänavu veebruaris kokku luua ühisfirma, mis peaks Leedu ja Poola vahelise ühenduslüli valmis saama aastal 2003. Selle maksumuseks hinnatakse 7,4 miljardit krooni, lisaks läheb Poolal vaja veel 740 miljonit, et teha täiendav ühendus Saksamaaga.

Leedu energeetika instituudi direktor ütleb, et esialgu on energiavõrkude läände ühendamine rohkem poliitiline deklaratsioon, sest ei Leedu ega Eesti energiafirmadele ole SRÜ süsteemist lahtiühendamine kasulik, kuna nad tahavad sinna oma elektrit müüa, ega ka Lätile, kes tahab sealt elektrit osta. Samuti ei ole Poola praegu huvitatud odavast Leedu elektrist, kui tal endal on elektri ülejääk.

Kohe kui Leedu lõpetab LE restruktureerimise, tekib tal huvi ühise Balti energiaturu vastu, ennustab Vilemas. ?Me sobiksime väga hästi kokku, sest Leedu tuuma-, Läti hüdro- ja Eesti põlevkivienergia täiendaksid üksteist haruldaselt hästi. Lisaks on meil turu eelduseks olev energia ülejääk ja korralik tehniline süsteem, mille keskuseks sobib Riia.?

Ühisturg eeldab turu liberaliseerimist ja monopolide kaotamist. Jurgis Vilemase sõnul on esialgu Balti riikides selleks olemas poliitiline valmisolek, kuid energiafirmade juhid teevad üksnes kosmeetilisi muudatusi, tegelikult aga hoiavad oma monopolist kinni.

Näiteks Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk on öelnud Postimehele, et ?täna ei saa me veel öelda, et oleksime konkurentsivõimelised vabal elektriturul, sest suure aurulaeva pööramine võtab vähemalt 2?3 aastat?.

Läti Latvenergo peadirektor Karlis Mikelsons kuulutab ajalehes Bizness & Baltija, et Euroopa surub energiaturu liberaliseerimist peale energia ülejäägi tõttu, mis on vaja maha müüa. Balti ringi nimetab ta filosoofiaks, mitte reaalsuseks ning väidab, et enne 7?10 aastat pole selle teostumine tehniliselt võimalik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:35
Otsi:

Ava täpsem otsing