Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aktsiaindeks jälgib majandust

Raivo Sormunen 06. juuni 2001, 00:00

Aktsiaturu liikumiste jälgimisel pöörab suurem osa investoreid kõige enam tähelepanu aktsiaindeksitele, mis iseloomustavad üldlaastus seda, kuidas aktsiad antud börsil keskmiselt liiguvad.

Kuid aktsiaindeksitest saab välja lugeda palju muudki. Mida rohkem ettevõtteid on aktsiaindeksisse haaratud ning mida aktiivsemalt nende aktsiatega börsil kaubeldakse, seda adekvaatsemalt tuleb aktsiaindeksitesse ning nende liikumistesse suhtuda. Võib julgelt tõdeda, et aktsiaindeksi jälgimisel saab ülevaatliku pildi kogu majanduse käekäigust, mille liikumist indeks kajastab. Seda nii lühiajalises (nt päevasiseses) kui ka pikaajalises (nt aastases) plaanis, kuna tervikliku olukorra hindamiseks ei piisa lihtsalt hetkeolukorra jälgimisest.

Võtame näiteks USA tehnoloogiasektori aktsiate liikumist kajastava indeksi Nasdaq või tööstusindeksi Dow Jones. Juhul, kui eelpool mainitud indeksid päevasiseselt kõvasti kukuvad, võib iga vähegi börse jälgiv inimene uudiseid lugemata öelda, et need on halvad. Kas on tulnud mõne suurema firma kasumihoitus või nõrk majandustulemus, USA keskpanga ebasoovitud intresside liigutamine, riigi nõrgad makromajandusnäitajad või mõni poliitiline uudis, mis kärbib ettevõtete tiibu tulevikus korralikku kasumit teenida.

Kui aktsiaindeks on langenud juba pikema perioodi jooksul, saab öelda, et eelpool ülesloetletud sündmusi on viimasel ajal turule paisatud palju.

Samamoodi kajastuvad aktsiaindeksites positiivsed sündmused. Kui osa uudiste puhul jääbki arusaamatuks, kas need mõjuvad aktsiale (aktsiaindeksile) hästi või mitte (uudist võib mitmeti tõlgendada), siis investorid annavad börsil väärtpaberitega kaubeldes sellele kiiresti vastuse. Ehk piltlikult öeldes investorid hääletavad reaalse kauplemise käigus selle üle, kuidas see uudis võiks aktsiahinda mõjutada.

Aktsiaindeksite liikumistest võib lugeda välja ka majanduse pikemaajalist käekäiku. Kuna aktsiate hindadesse püütakse arvestada tulevikus teenitavat tulu, siis aktsiaindeksit võib võtta ka kui investorite loodud tulevikulootuse indikaatorit. Kui investoritele (turule) tundub, et tulevik hakkab uudiste mõjul helgemana paistma, siis reageerivad sellele ka aktsiaindeksid hindade tõusmisega.

Kuna suurtel aktsiaturgudel on noteeritud aktsiaid seinast seina, siis lisaks kogu turgu jälgivatele indeksitele arvutatakse indekseid ka erinevate tööstusharude (nt Dow Jonesi transpordiindeks) ja eri suurusega ettevõtete aktsiate (small, mid või large cap indeksid) lõikes.

Tallinna väärtpaberibörsi noteeritud aktsiate liikumist jälgib nii Äripäeva indeks kui ka indeks Talse.

Äripäeva indeksit hakati arvutama 7. aprillil 1995. aastal ning ta on jõudnud selle ajaga tõusta 100 punktilt üle 475 punkti (st 4,75 korda ehk umbes 29% aastas).

Kui vaadata kõrvalolevalt aktsiaindeksite võrdlusgraafikult, siis on aktsiaindeksi liikumine olnud võrreldes teistega suhteliselt tugev ning ega ka Eesti majanduski pole kuue aasta kokkuvõttes kuigi halvasti edasi liikunud.

Samas peab taas möönma, et suuremate turgude aktsiaindeksite liikumine näitab usutavamalt majanduse heaolu. Kuna aktsiatega kauplemine oli Eestis aktsiaindeksite sünni ajal lapsekingas, reageerisid aktsiaindeksid sündmustele tujukamalt, kui nad oleks ehk pidanud. Kuid ajad on muutunud ja aktsiaindekseid kui majanduselu baromeetreid tuleb võtta ka meil küllalt tõsiselt.

Vt. ka graafikut: Aktsiaindeksid on ka riikide majanduse heaoluindeksid

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:36
Otsi:

Ava täpsem otsing