Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti linnad unistavad purskkaevudest

Eda-Liis Kann 06. juuni 2001, 00:00

Paari-kolme aasta pärast on mitmete suuremate Eesti linnade keskväljakud tundmatuseni muutunud. Ühine nimetaja on neil siiski olemas ? purskkaev. Seda ihkavad oma keskväljakut kaunistama nii Pärnu, Tallinn, Rakvere kui ka Jõhvi, Tartus Rüütli platsil on purskkaev juba olemas.

Jõhvi keskväljaku äärde vana teatrimaja asemele kerkib tuleva aasta kevadeks neljakorruseline büroo- ja ärihoone. Samuti on plaanis ehitada keskväljakule purskkaev, mille asukoha üle käivad linnavalitsuses vaidlused. Linnaarhitekt Arvi Meisneri sõnul vaieldakse selle üle, kas ehitada purskkaev Lenini ausamba kohale, mis on keskväljaku pinnast poolteist meetrit kõrgemal, või maavalitsuse hoone vastas asuva kaubakeskuse juurde jäävale haljastatud nõlvale. Purskkaevu ehitamiseks on välja käidud veel idee, et kasutada Jõhvi linna sümbolit hirve.

  • Neljakorruseline büroohoone (erakapital) ? 60 mln krooni
  • Purskkaev ? ligi 1 mln krooni (kavandit veel pole, seega ka hind lahtine)
  • Keskväljaku asfalteerimine ? 700 000?800 000 krooni

Erinevalt teistest linnadest peab Narva ligitõmbavaks suurehitusi, mitte aga ausambaid ja purskkaeve. Linnas algava ehitusbuumi käigus on pakutud palju erinevaid projekte alates James Bondi ja Paul Kerese ausambast kuni purskkaevudeni.

Peetri platsile ja selle ümbrusesse ehitatakse kahe aastaga üle 400 miljoni krooni eest 4?5 uut hoonet, nende seas ka kolmetärnihotell. Veetorni katus tahetakse restoranina kasutusele võtta. Kogu projekt valmib viie aasta jooksul. Narva kesklinna arhitektuurikonkursi võitsid ja planeeringut teostavad Tallinna arhitektid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Urmas Luure ja Toomas Tammis. Planeering on teostatud võimalusega ehitada etapiviisiliselt. Ülar Mark Narva arhitektuuri ja linna planeerimise ametist loodab, et arvestades investorite üha suureneva survega Narva kesklinnale, võivad esimesed krundid müüki minna sellel sügisel ning osa ehitustöid lõpeb juba tuleval aastal.

  • Kolmetärnihotell (erakapital) ? 50 mln krooni
  • Ärihoone (erakapital) ? 100 mln krooni
  • Ärihoone (erakapital) ? 55 mln krooni
  • Multifunktsionaalne hoone (segafinantseerimine) ? 120 mln krooni
  • Pooleldi maa-alune hoone, kuhu tulevad muuseum ja turismipunkt (segafinantseerimine) ? 100 mln krooni
  • Teede ja kommunikatsioonide ümberehitus ? 60 mln krooni

Kuressaare linnaarhitekti Lilian Hansari sõnul näeb planeering ette keskväljaku äärde, linna vabale maale kahe uue ärihoone ehitamise. Kuna linn tegeleb alles kruntide müügi ettevalmistusega, pole veel nende funktsioon teada. Samuti valitakse nii projekteerija kui ka arhitekt konkursi korras. Planeeringus ettenähtud ehituste tõttu ühtki olemasolevat hoonet ei lammutata.

Märtsis alustati vana kultuurimaja-kino ümberehitamist raamatukogu-konverentsikeskuseks, ehituse valmimistähtajaks on planeeritud 2002. aasta aprill. Selleks ajaks peaks Kuressaare keskväljak olema ka lõplikult valmis.

Keskväljaku väljaehitamiseks on Kuressaare linnavalitsusel sõlmitud kinnisvarafirmaga Arco Vara operaatorleping. Lepingu kohaselt kohustub kinnisvarafirma rahastama linna raamatukogu-konverentsikeskuse ehitust ja korraldama kesklinna väljaarendamise vastavalt kinnitatud detailplaneeringule, millel on ka kooskõlastus muinsuskaitseinspektsiooniga.

  • Raamatukogu-konverentsikeskus ? 34 mln krooni>
  • Kahe ärihoone ehitusmaksumused pole teada, kuna linn tegeleb alles kruntide müügiga

Viljandis on kaks keskväljakut. Üks neist on administratiivhoonete ees olev väljak-parkla, teine on vanalinna tsoonis Tartu ja Lossi tänavaga piirnev väljak. Vanalinna väljakut kasutatakse osaliselt parklana ja osaliselt pargialana. Mõlemad väljakud jäävad lähiaastatel jätkuvalt parklaks.

Samuti ei ole ette nähtud millegi lõhkumist. ?Vanalinna väljaarendamiseks on arhitektuuribüroo Alver & Trummal koostanud vanalinnas asuva väljaku keskväljakuks kujundamise kava, mille teostumist lähiaastatel finantsvahendite puudumisel ette näha ei ole,? nentis Viljandi peaarhitekt Kalle Kadalipp.

Pärnu linnavalitsuse väljakuulutatud arhitektuurikonkursi Rüütli platsi renoveerimiseks võitis töö märgusõnaga ?Plaag-In?, mille autoriteks on Andrus Mark ja Jan Skolimowski.

16. juuniks valmib Pärnu keskväljakul linna 750. aastapäevale pühendatud kellatorniga purskkaev, mis läheb maksma miljon krooni. Bussijaama kõrval, pangamajaga risti asuv kuue kahemeetrise joaga purskkaev jaotab platsi kaheks. Basseini ääred ja põhi kaetakse lihvitud 20sentimeetrise läbimõõduga tumehallide graniiditükkidega.

Rüütli platsi senise graniitaluse asemel hakkab keskväljakut kaunistama loogelise teerajaga muruplats. Platsi Pärnu hotelli poolsesse serva jääb killustikuväljak skulptuuride ja kohvikupaviljoniga.

Rüütli platsi renoveerimiseks on linnal raha olemas, kuid purskkaevu ehitamiseks läheb vaja sponsoreid. Nende nimed jäädvustatakse purskkaevu basseini graniitosal sõltuvalt toetussumma suurusest erineva suurusega tähtedega.

  • Kogu Rüütli platsi rekonstrueerimine ? 2 mln krooni
  • Purskkaev (erakapital) ? 1 mln krooni

Vabaduse väljaku detailplaneering näeb ette platsilt autoliikluse ja tenniseväljakute kadumise ja piirkonna muutumise jalakäijate tsooniks. Säästva arengu ja planeerimise ameti asejuhataja Hain Karu sõnul jääb Vabaduse väljak linna esindusväljakuks, kus hakatakse korraldama kontserte ja paraade. Linn osaleb Vabaduse väljaku kujundamisel esindusväljakuks vaid haljastuse ja kommunikatsioonide arendamisega. Ehitused aga jäävad erainvestorite kanda.

Kogu Harjumäe, Ingeri-Bastioni haljasala, Vabaduse väljaku ja Kaarli puiestee ala muudetakse ühtseks avatud jalakäijate tsooniks. Kuna Hirvepargi ja tenniseväljaku vahele jääb Toompeale minev autotee, ühendatakse need kaks ala sõidutee alt läbi viiva maa-aluse käiguga.

See ala, kuhu kunagine linnapea Ivi Eenmaa lasi joonistada lilleõied ja kus praegu on parkla, muudetakse taas jalakäijate tsooniks. Samuti loodab Karu, et Eenmaa unistus purskkaevust Vabaduse väljakul võib siiski täituda, kui purskkaev teha keset väljakut, kus see ei sega paraadi ajal rasketehnika kasutamist ning marssijaid. Purskkaev võiks Karu sõnul olla koos kellatorniga, mis sobiks ideaalselt kohtumispaigaks. Kaalutud on ka kogu plats katta katusega.

Tenniseväljaku alla ehitatakse 280kohaline ühekorruseline autoparkla. ?Kui ehitada sügavamale, võib bastion hakata kaela kukkuma,? lausus Karu. Parklasse pääseb nii linna kui ka Mustamäe poolt. Mustamäe poolt tulevatele autodele ehitatakse parklasse pääsemiseks Kaarli puiestee alt läbi minev üherealine maa-alune sõidurida, mis välistab liiklusummikute tekkimise ja liigse keerutamise.

Uusehitistest näeb detailplaneering ette peale maa-aluse parkla ehituse ka Komandandi tee ja Kaarli puiestee ristmiku hoonestamise. Kaitseliidu tühjale krundile on võimalus rajada lähiajaloo muuseum, samasse on kavas praeguse varisemisohtliku maja asemele ehitada kolme-neljakorruseline elu- ja ärihoone. Ühe huvipakkuva ehitisena märkis Karu kõrgemalseisva platoo rajamist linnavalitsuse hoone juurde, kus võiks korraldada linnale olulisi üritusi.

  • Kaarli puiestee haljastuse renoveerimine ? 3,5 mln krooni.
  • 2002. aastal on ette nähtud ka tehnovõrkude ja kommunikatsioonide väljaehitamine. Ehitusmaksumused pole veel teada, kuna arhitektuuribüroo esitab juuni esimesel nädalal parandatud detailplaneeringu, mis kõige paremal juhul kinnitatakse septembris.

Rakvere senise tolmuse ilmega munakivisillutisega ligi viie hektari suuruse linnasüdame asemel võib kolme aasta pärast näha kõrghaljastusega ümbritsetud ja lamekivide ning valguspunktidega kaetud keskväljakut, kust ei puudu ka purskkaev.

Aselinnapea Peep Vassiljevi sõnul alustati ümberkujundamist juba 1997. aastal uue linna liiklusskeemi väljatöötamisega. Aasta hiljem korraldati arhitektuurikonkurss ?Rakvere linna keskosa ideekavand?, mille võitsid noored arhitektid V. Tomiste, V. Valk ja O. Kadarik. Konkursi detailplaneering kehtestati 1999. aasta juunis.

Möödunud aastal alustati ehitustöödega, valmis uus bussijaam. Tänavu kevadel alustati uue turuhoone rajamist vana bussijaama asemele. Tänavu on veel plaanis renoveerida kauplus Turutare ning alustada ostukeskuse Tsentrum ümberehitustöödega. Käimas on ka unikaalse jalakäijate promenaadi ehitustööd, see valmib järgmisel aastal. Promenaadi ääristavad puud, mille võrad on altpoolt valgustatud ? kuna pimedat aega on Eestis palju, peab Vassiljev sellist lahendust igati õigustatuks. Promenaad lõpeb keskväljakuga, mis on samuti autodest vabastatud. Mõlemal pool väljakut asuvad parklad.

Tuleval aastal rajab Rakvere linnavalitsus üle praeguse turuplatsi jooksva kolmerealise sõidutee koos kõnniteega. Selleks on vaja tõsta ümber kogu platsi praegune kommunikatsioon. 2003. aastal rajatakse uue keskväljaku äärde multifunktsionaalne hoone. 2003.?2004. aastaks on plaanitud kogu 55×75 meetri suuruse keskväljaku katmine lameda kiviga. Praeguse sillutise järjepidevuse säilitamiseks kaetakse purskkaevu põhi munakivisillutisega. Sillutisega ühte tasapinda paigutatakse valguspunktid, mis pimedal ajal annavad väga kauni efekti. Purskkaevu ääres on lehtrikujulised valgustid, mida saab vajaduse korral lahti monteerida.

  • n 3korruseline turuhoone (erakapital) ? 20 mln krooni
  • Turutare kaupluse renoveerimine (erakapital) ? 25 mln krooni
  • Tsentrumi ostukeskuse ümberehitustööd (erakapital) ? 10 mln krooni
  • Jalakäijate promenaad ? 1,5 mln krooni
  • Kolmerealise sõidutee ehitus koos kõnniteega ? 0,5 mln krooni
  • Ehitused jäävad erakapitalile, haljastus ja kommunikatsioonid linnale

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing