Kergsavi ja murukatused ootavad paremaid aegu

Sel kuul hakatakse Harjumaal Leppneeme sadamas asuvale uusehitisele panema murukatust. Eesti oludes on tegemist üsna haruldase nähtusega, sest ökoloogilisi tehnoloogiaid meil ehituses peaaegu et ei kasutata.

Äripäev soovitab eramuehitajatel ning ka suurematel ehitusettevõtjatel ökoloogiliste ehitustehnoloogiatega lähemalt tutvuda ning vastavaid ehitus- ja viimistlusmaterjale ka kasutada.

Samas ei tähenda ökoloogiline ehitamine sajaprotsendiliselt looduslike materjalide kasutamist, vaid neid tuleks kombineerida koos keskkonnasäästliku mõtteviisiga.

Ökoloogiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalidena võib nimetada näiteks kergsavist valmistatud seinaplokke, savikrohve, kaseiinvärve, murukatuseid. Samuti kasutatakse eluruumide ning vee soojendamiseks päikeseenergiat ning luuakse vihmavee kogumissüsteeme.

Ökoloogiliste materjalide kasutamise poolt räägib nende tervisesõbralikkus. Viimastele aastakümnetele iseloomulik haigus ? allergia ? taanduks pisut, kui meid ümbritsev elukeskkond oleks veidigi maalähedasem.

Ka hind on ökoloogiliste ehitusmaterjalide kasutamisel üks oluline kriteerium, sest kuigi näiteks kergsaviseinte ruutmeetri hind jääb pisut kõrgemasse klassi kui n-ö traditsioonilistel seinamaterjalidel, seisneb võit juba mainitud tervisesõbralikkuses. Samuti on kogu vajaminev tooraine selliste materjalide valmistamiseks Eestis olemas.

Ökoloogilisi eluviise propageeriv Marek Strandberg rõhutab, et ökoloogiliste ehitusmaterjalide kasutamist põhjendab nende energia- ja keskkonnasäästlikkus. Ühe tonni betooni tootmiseks ja paikapanekuks on vaja kulutada ligi 700 kWh üldjuhul fossiilse päritoluga energiat. Ühe tonni toorsavi muutmiseks sobivaks ehitusmaterjaliks kulub vaid 10?20 kWh fossiilse päritoluga energiat.

Kuigi energiasääst on ilmne, ei ole see tänapäeva Eestis piisav argument, et panna eramuehitajat või suvila remontijat savikrohvile või reovete märgalapuhastile mõtlema. Levinud mõttemalli kohaselt on oluline see, mis sünnib meiega siin ja praegu, mitte 50 või 200 aasta pärast. Kuigi Marek Strandbergi arvates on Eestis ökokülade rajamiseks aeg ammu küps, läheb ökoloogilise mõtteviisi levimisega veel aega.

Üks asjaolu, mis loodussõbralike ehitusmaterjalide kasutamist piirab, ongi vähene kogemus ning puudulikud teadmised selliste materjalide kohta. Kuigi juba üheksa aastat tagasi loodi Tartus Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, pole laiem avalikkus ökoloogiliste tehnoloogiate praktikas rakendamise võimalustest just palju kuulnud.

Teavitamise osas peaksid õla alla panema ehitusala kureeriv majandusministeerium ning ka keskkonnaministeerium ? Euroopast saab keskkonnasäästu propageerivatele tehnoloogiatele kiiresti rahalist toetust.