Kevad on liinidel sume

?Tere!? pakatavad kolm koolipoissi viisakusest. Poisid on ametis mingi rauakolaka vastu kivi tagumisega.

Ühe liinimaja trepil istub mees ja loeb süvenenult raamatut. Teeme pilti. Mees nihutab selja ette, aga kiikab siiski üle õla. Ära ei lähe, aga on näha, et oleme tema lugemiselamust tõsiselt häirinud. Teise maja ees on koha sisse võtnud kaks tüsedat tädikest, kes arutavad päevaprobleeme. Ühtlasi hoitakse pesunööril silma peal, et võõrad nende linasid ja padjapüüre kaasa ei kahmaks.

Nööridel lehviva pesu all mängivad lapsed. Eesti lapsed on, korralikult riides ja mängivad kodu. Lapsed võõraid ei pelga, teavad rääkida, et see juba kolmas kord, kui lehemehed neid pildistamas käivad.

Ümber ühe majanurga pöörates ründab meid salkuskarvaline sablik. Siiski ? palju kisa, vähe villa ? krants taandub esimese käratuse peale ja näib olevat rohkem ehmunud kui meie.

Info, et liinidel mingid kontvõõrad ringi tuiavad ja pilti teevad, on kulutulena levinud. Meie juurde astub Sjoma ja küsib, millise ajalehe jaoks pildistame. ?Äripäev? Pole sellisest varem midagi kuulnud,? raputab Sjoma pead. ?Aga Den za Dnjomi ma tean küll.?

Sjoma näeb välja nagu peiupoiss ? must pintsak (küll veidi tolmunud) ja valge särk seljas ning lilleline lips ees. Ta seletab, et ei kurda elu üle Kopli viiendal liinil. Kuid pärast väikest mõttepausi tunnistab, et koliks päevapealt minema, kui vaid voli oleks. ?Kas te liini lõpus käisite? Sealt avaneb merele väga ilus vaade,? kiidab Sjoma ja raputab taas pead. Pintsakureväärile pudeneb kõõma. Lubame kindlasti ka merevaadet nautima minna.

Ligi astub seni eemal passinud helesinises miilitsapluusis Sjoma kamraad. Kolmas seltsiline, üliminiseelikus neidis, jääb targu majanuka varju. ?Kas teil on olemas dokument, et siin pildistada tohite,? küsib noorhärra veidi pudistades. Peame tunnistama, et dokument jäi kaasa võtmata. Saame teada, et dokumenti asendab edukalt kümnekas. Kümne krooni eest võib liinidel mida iganes teha.

Jalutame veel veidi ringi, naudime siit ja sealt avanevat merevaadet, mis on tõesti kaunis. Õhk, mis alguses tundus läpalõhnaline, on meretuule mõjul hingatavaks muutunud. Sirelid õitsevad, pesu lehvib ja päike soojendab pudenevaid majaseinu.

Idüll Kopli liinidel kestab veel, sealne rahvas ei tea, et äri- ja võimumeestel on kuri plaan paari aasta pärast nende barakid maamunalt jäädavalt kaotada.