Maja viiesaja tuhande krooniga?!

___________________________________________

Palju on räägitud odavate (noorte)majade ehitamisest ? presidendi arvates näiteks saaks edukalt eramuid ehitada ka nii, et nende lõplik hind jääks poole miljoni krooni piiresse.

Ehitajad ise on selle võimaluse küll välistanud, ent ometi sai AS Reldor Pärnus Paikusel eelmisel aastal 500 000 krooni maksva ühepereelamu katuse alla. Kusjuures maja hinnas sisaldub ka kommunikatsioonide ja krundi maksumus ning tegemist pole kaugeltki ?papist grillimajaga?.

Selle näite varal näib, et selliste majade ehitamine on vägagi reaalne, seda enam, et asumitesse n-ö hulgi ehitamine peaks ju odavam tulema, pealegi kui ehitusmaksumuse hinnad järgivad langustrendi. Või pole see nii?

___________________________________________

Ma ei ole kahjuks täpselt kursis ASi Reldor poolemiljonilise maja omadustega, kuid siiski suhtun sellise hinnaga eramu ehitusse skeptiliselt. Arvestades, et erinevate liitumistasude hind ulatub üle 100 000, sinna juurde veel krunt, siis peaks maja enda maksumus kindlasti alla 400 000 krooni jääma? Aga kas selle raha eest saab kvaliteetse, mugava ja tervisliku eramu, mida ka koduks tahaks nimetada? Kahtlen.

___________________________________________

Pea alati unustatakse majade hinnast rääkides anda ka elementaarne komplektsuse kirjeldus ja peamised tehnilised parameetrid.

Üldjuhul ei sisalda odavalt välja kuulutatud majade hind krundi hinda, liitumistasusid, haljastust/heakorda ja teid/platse jne. Samuti on need majad tavaliselt miniatuursed. Tõsi, olen näinud ka suuremaid, kuid minu ametist tulenevalt tähendab see, et nendega on probleeme ja peamiselt just kvaliteedi ning komplektsusega seonduvalt.

Kui 70 m2 suurune ?kuut? maksab pool miljonit, oleks mõttekam ehitada korterelamuid. Ka sovjetiaegne kolmetoaline on 70 m2 ja tunduvalt odavam. Päevitada saab ka korruselamu katusel ja nii tähendabki linnatingimustes sagedane pisikene krunt peamiselt muru pügamise ja lume rookimise kohustust.

___________________________________________

Enamik neist kalkulatsioonidest on tehtud Tallinna või Harjumaad silmas pidades, kus krundihinnad mõnel pool juba 1000 krooni ruutmeetrilt ületavad. See on hind, millega mujal Eestis saab juba kvaliteetse elamispinnaruutmeetri. Mujal ei maksa krunt peaaegu midagi ja kui tegu on näiteks vana talumaja asemele uue ehitamisega, ei kulu ka trassidele märkimisväärselt. Ka ehitamise hinnad on seal madalamad. Seega ? näiteks Lõuna-Eestis on pool miljonit krooni maksev eramu, mis ei ole 70 m² suurune ?kuut?, täiesti reaalne!?

___________________________________________

Tõsi ta on, et leidub piirkondi, kus eramud müügis umbes materjalide hinnaga. Üksvahe oli selliseks kohaks Lollidemaa. Samas pole täielikus perifeerias tihti linnaga võrdseid mugavusi. Ka on kõik liiga kaugel. Kauguse puhul ei ole ilmselt olulisem mitte bensiinikulu, vaid aeg, mis edasi-tagasi sõelumisele kulub. Kuluks võiks võtta hinna, millega oma tööjõudu müüakse, sest sõitmise asemel võiks teenida või siis puhata. Ühistranspordi seisu arvestades ei majanda ilmselt ühe autoga peret ära jne. Krundi hinnavahe kaob alla 10 aastaga, kui mitte korraga (auto ost). Kui aga odav elamine asub üle tunni kaugusel töökohast, pole mõtet enam nädala sees sõeluda ja siis muutub selline maja rohkem suvilaks.

Miks maal on odavam ehitada, on eraldi teema. Ilmselt on mõnigi ehitusmees tegelikult töötuna kirjas, kuna töö kipub hooajaline olema. Ja metsal on ka kalduvus kaduda...