Sotsiaalpartnerid kahtlevad erakindlussüsteemis

06. juuni 2001, 11:42

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit on eile tehtud ühisavalduses seisukohal, et tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi stabiilsuse huvides tuleks nimetatud kindlustus luua esialgu riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi osana, mida pariteetsetel alustel juhivad tööandjad, töötajad ja riik.

Selline lahendus aitaks vältida võimalikku suurt segadust, mis võib tekkida seoses üleminekuga erakindlustussüsteemile. Praegu puuduvad arvutused, kas erakindlustus suudaks talle langevat koormat üldse kanda.

Teiseks põhimõtteks, mida tööandjate ja töövõtjate arvates tuleks tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse rakendamise juures arvestada, on, et maksemäär ei tohi kujuneda suuremaks kui 1,5 % kindlustusvõtja palgafondist.

Kui kindlustusmakse määr ületab nimetatud määra, peaks sotsiaalpartnerite nägemuse kohaselt kandma selle osa riik.

Ettepaneku tingib asjaolu, et on selliseid töökeskkonnast põhjustatud tervisekahjustusi, kus konkreetne tööandja või töötaja vastutus puudub. Näiteks asbesti kasutamisest põhjustatud tervisekahjustused, mille mõjud avalduvad tõenäoliselt lähiaastatel ning kestavad kuni 30 aastat.

Kogumispensioni osas näevad tööandjad ja töövõtjad suurt ohtu, et pensionikindlustuse II sammas ei käivitu loodetud ulatuses ega taga inimestele pensionile minekul 40% asendusmäära.

Tööandjad peavad pensionireformiga kaasnevaks suurimaks ohuks rahaliste vahendite defitsiiti, mis tõenäoliselt toob kaasa üldise maksukoormuse tõusu. Seepärast peavad tööandjad ja töövõtjad oluliseks maandada võimalikult palju riske kogumispensioni rakendumisel.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing