Riigivastutuse seadus tööle ei hakka

?Ma ei usu, et see seadus praktiliselt ka rakendub,? ütles vandeadvokaat Aivar Pilv. ?Ametid ei taha ju tunnistada, et keegi nende ametnikest on käitunud valesti, see tooks kaasa nende renomee languse. See aga tekitab ametnike ringkaitse.?

Uus seadus ei võta vastutusele kedagi ka siis, kui poliitilise otsusena vastuvõetud seadus tekitab kasu asemel hoopis kahju. ?Poliitiline vastutus on see, et järgmine kord seda poliitikut enam ei valita,? ütles justiitsminister Märt Rask. ?Ei saa segamini ajada poliitilist ja õiguslikku vastutust.?

Seaduse väljatöötamisel töögruppi juhtinud Ivo Pilvingu sõnul on seaduse pealkiri ses mõttes eksitav, et seaduse eesmärk pole kedagi vastutama panna. ?Seaduse roll on kaitsta kodanikku.?

Ta selgitas, et seaduse esimene põhimõte on, et iga ametniku tekitatud kahju eest vastutab riik ja seda kõige laiemas mõttes.

?Loomulikult tekib siin küsimus, miks peab maksumaksja kinni maksma ametniku tekitatud kahju,? sõnas Pilving. ?Ametnike isiklik vastutus tundub õiglane senikaua, kui me ise pole selles rollis olnud. Esiteks sageli ei võimaldagi ametniku rahakott kahjusummasid katta, teiseks on enamasti raske leida süüdlast.?

Justiitsminister Raski hinnangul kujundab tulevane kohtupraktika ametnike vastutuse määra. ?Ma usun, et keskastme ametnike suhtes hakkab seadus tööle.?

Prokurör Kristel Siitani sõnul näitab praktika, et kõige rohkem panevad kuritegusid toime kõrgema astme ametnikud. ?Sellel väiksel ametnikul, kes vaikselt nurgas istub, polegi võimalusi suure raha liigutamiseks.?

Politseiameti peadirektori asetäitja Ralf Palo pööras tähelepanu asjaolule, et sageli tehakse vigu juba ametnikke tööle võttes. Personali esmasel valikul tuleks teha taustauuring ning vestelda eelmiste tööandjatega. Palo lisas ka, et ametnike väärsamme aitaks vältida suurem tähelepanu töötajate rahalistele vahenditele. ?Majanduslike huvide deklaratsioonidelt tuleks edasi minna millelegi konkreetsemale,? ütles Palo ja lisas, et aitab ka sisekontrolli töö tõhustamine.

Vandeadvokaat Pilv märkis, et sellist perioodi, kus ametnike kuritegudest pidevalt nii palju räägitakse, pole varem olnud. ?Meil pole seadusi ning ametnike eetikat määramaks, kes mille eest vastutab ja kui palju vastutab,? sõnas Pilv. ?Riigivastutuse seadus võeti vastu alles kümme aastat pärast Eesti taasiseseisvumist ja see on häbematult pikk aeg.?

Kui Kristel Siitan tõdes, et märkimisväärselt paljud kuriteod on tuvastatud ajakirjanduse algatusel, siis Aivar Pilv nägi ohtu selles, et ajakirjandus on endale sageli võtnud õigustmõistva rolli. ?Eestis toimib väga efektiivselt mudel, kus oma konkurendile või vastasele kätte maksmise eesmärgil levitatakse vale infot,? ütles Pilv.

Mitmed foorumil esinejad tõstatasid näidete põhjal ka probleemi, et grupivastutus ei toimi ning sageli tehakse süüdlaseks ning vastutajaks see, kes vaid kõrgemal tasandil tehtud otsuseid ellu viis.

___________________________________________

06.06.2001 Kuritarvituste viis viisi

04.05.2001 Ametnikud ja ministrid hakkavad kahju hüvitama

04.05.2001 Riigivastutuse seadus

___________________________________________