Statistika ja argielu

Aasta algusest saati on Võrumaa omavalitsused saanud füüsilise isiku tulumaksu vähem kui eelmisel aastal. 1. juuni seisuga olid maakonna kuraditosin omavalitsust oma kodanikelt sisse kasseerinud kokku 1,6 miljonit krooni vähem kui mullu.

Kui aasta esimestel kuudel lootsid ametnikud, et tegemist on lühiajalise nähtusega, tingituna mitmete halbade asjaolude kokkulangemisest, siis pea pool aastat kestnud tulu vähenemine tõestab, et see pole nii.

Toogem võrdluseks Tallinna, kus juuni alguseks olid inimesed tulumaksu maksnud kokku 61,5 miljonit krooni rohkem kui mullu samal ajal. Eestis tervikuna on maksu rohkem laekunud 90,3 miljonit krooni.

Võrumaa inimesed kipuvad seega vaesed olema. Kui tulumaksu laekumine väheneb, vähenevad seega ka tulud. Lihtne ja loogiline. Vaimusilmas võime ette kujutada suletavaid kauplusi ja pankrotistuvat ettevõtlust.

Kuid stopp! Ajal, mil võrumaalaste tulukõver liigub allapoole, kerkib linna uusi kulutuskohti. Ja tegemist pole putkakaubanduse õidepuhkemise, vaid päris korraliku kaubanduse saabumisega Võru linna.

Homme pühitsetakse Võru südames sisse vorstitootjana tuntud ASi Wõro Kommerts modernne neljakorruseline ärihoone, millest hea suur jupp renditakse välja mobiiltelefonipoodidele. Maja maksis umbes 7 miljonit krooni. Suve lõpul avab AS Johnny linna esimese 1600ruutmeetrise supermarketi maksumusega 17 miljonit krooni.

Olgu need uhkemad näited arenevast Võru kaubandusest, kus inimesed maksuameti statistika järgi järjest vähem teenivad. Kui seda kord ASi Johnny arendusjuhile Sven Markile mainisin, teatas ta, et andmed näitavad, et Võru inimene kulutab toidu- ja esmatarbekaupadele umbes sama palju raha kui üks tartlane, näidaku maksuameti statistika mida tahes.