Abivalmidus võib kätte maksta

Eero Põllu 08. juuni 2001, 00:00

Iga abivalmis autoomanik saab põhjustada endale pahaaimamatult tuhandetesse kroonidesse ulatuva remondiarve aidates näiteks tühja akuga naabrimehe autot käima.

Generaator on iga auto juures hädavajalik ning kallis seade, mille kestvus on otseses sõltuvuses autoomanikust endast. Igal generaatoril on oma võimete piir, millele ta suudab vaid mõnda aega vastu pidada.

Enamus ajast töötab generaator suhteliselt madala koormusega ning oma võimed peab ta mängu panema vaid pärast auto käivitamist aku uuesti täis laadimiseks. Korras aku puhul võtab see aega mõned minutid, misjärel koormus langeb ning seade viga ei saa.

Vana ja väga tühja või lühises aku puhul töötab generaator pidevalt ja tulutult täiskoormusega, mis põhjustab lõpuks dioodide sulamise dioodsillas. Rikkis dioodsild võib omakorda põhjustada ka pingeregulaatori riknemise. Seetõttu on sageli remonti tulevatel generaatoritel omanike hämmelduseks vaja vahetada mõlemad. Suure koormuse tõttu võib ?põleda läbi? ka staatori mähis. Seda siis, kui dioodsild osutub mähisest vastupidavamaks.

Samuti võib iga abivalmis autoomanik põhjustada endale pahaaimamatult mitmetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva remondiarve aidates näiteks tühja akuga naabrimehe autot abikaablitega kahte akut kokku ühendades käima. Pärast aidatava auto käivitamist laeb abistava auto generaator olulise ülekoormusega mõlemat akut ning kui siis ühendatakse kaablid lahti tekib selle abivalmi omaniku auto elektrisüsteemis järsk koormuse langus, mis võib põhjustada hetkelise, mitmetesse sadadesse voltidesse ulatuva pinge hüppe. Paremal juhul rikneb ainult generaator, halvemal juhul näiteks sissepritse juhtarvuti, kallis raadio vms elektrooniline seade.

Reeglina on pärast taolist juhtumit tarvis otsida abi asjatundjatelt, kuid on ka mõningaid nüansse, mida on võimalik kontrollida autoomanikul endal. Alati kui laadimine puudub (kas näidupaneelis süttib vastav tuluke või on tunda, et aku ei ole piisavalt laetud), ei pruugi viga tingimata olla generaatoris. Enne agregaadi remonti viimist oleks põhjust vaadata üle generaatori rihma pingsus, kaablite kontaktid akuklemmidel ja generaatoril, sest poollahtine või oksüdeerunud kontakt põhjustab olulise pingekao. Näiteks aku massiklemmi ja auto kere vaheline pingekadu ei tohiks kindlasti olla üle 0,2 voldi.

Samuti ei peaks saama agregaadi remonti teostanud firma peale tigedaks kui remondist tulnud agregaat ei lae kohe 13,8?14,4 voldiga. Pärast seda kui generaator lakkas töötamast, töötas auto vaid aku varal ning täiesti tühja aku laadimiseks kulub generaatoril niivõrd jõudu, et ei suuda kohe normaalset tööpinget hoida.

Alati ei põhjusta generaatori ülekoormust auto küljes standartvarustuses olevad seadmed, nagu näiteks vana aku. On üsnagi levinud, kui autole paigaldatakse võimsaid lisaseadmeid (audiovõimendid, lisatuled-vilkurid, raadiojaamad) ning tehases paigaldatud generaator ei pea koormusele vastu. Seetõttu oleks vajalik alati selliste tavalisest võimsamate seadmete paigaldamisel eelnevalt spetsialistiga nõu pidada, kas oleks asjakohane hankida ka võimsam generaator.

Kui siiski juhtub halvim ning generaator läheb rikki ja remontimine osutub pea sama kalliks või kallimaks kui teise generaatori soetamine, siis on oluline uurida, millist agregaati kauplusest pakutakse ? uut või renoveeritut. Suur osa meil müüdavatest starteritest ja generaatoritest on renoveeritud. Alati tasub küsida, kus on seade taastatud, mis seal vahetatud on ja milline on kauba garantii, sest mõned odavad seadmed on ainult remonditud agregaadid. See tähendab, et seade on tehtud ilusti puhtaks, üle värvitud ja otsene viga kõrvaldatud ning ülejäänud enamkuluvad komponendid on jäetud vanad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing