Grupid vajavad tundeid

Artikkel

- Uudised
- 10. juuni 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Grupid vajavad tundeid
Inimesel on mugav pidada ennast loogiliselt toimivaks olevuseks. XX sajandil hakati aga järjest rohkem mõistma, et inimese tegevust ja selle efektiivsust mõjutab veel miski (Freudist mõjutatud inimesed nimetavad seda alateadvuseks, Moreno ja Quilfordi omad loovuseks ja spontaansuseks ning Golemanist inspireeritud emotsionaalseks intelligentsuseks ehk EQ-ks).
Uue sajandi alguses on hakatud rohkem kirjutama ja kõnelema sellest, et EQ on oluline ka grupi tasandil. Efektiivseid meeskondi iseloomustab väidetavalt kõrge emotsionaalne intelligents, mis aitab neil ehitada suhteid nii meeskonnas kui ka väljaspool ja suurendada võimet väljakutsetega hakkama saada.
Gruppides, milles valitseb koostööõhkkond ja mille liikmed tegelikult pühenduvad eesmärgipärasele tegevusele, luuakse mõistagi paremad otsused ja rohkem uudseid lahendusi. Seega suureneb grupi produktiivsus.
V. Druskat ja S. Wolff väidavad märtsikuises Harvard Business Reviews, et tõelise koostöö eelduseks on vastastikune usaldus grupis, osalejate tunne, et nad kuuluvad unikaalsesse ja väärtuslikku gruppi ja usk oma meeskonna efektiivsusesse.
Minugi kogemust mööda lähtuvad ettevõtte allüksuse või juhtimismeeskonna probleemid sageli sellest, et ei usaldata üksteise võimet ühise eesmärgi nimel panustada (sh näiteks kaaslaste võimet oma käitumist tagasiside mõjul korrigeerida). Pahatihiti ei väärtustata ka oma gruppi ning ei usuta tegelikult, et ühiselt tegutsedes on võimalik oluliselt paremaid tulemusi saavutada.
Meeskonnatunde aluseks on üksteise tunnete arvestamine (lisaks ratsionaalsetele otsustele), grupiliikmete harjumus oma emotsioone teadvustada ja väljendada ning teadlik suhete kujundamine.
Vastandiks sellele on tunnete allasurumine ja ignoreerimine. Pikemas perspektiivis vähendab taoline käitumine oluliselt grupi edukust.
Paraku ei osata meil sageli emotsioonidega arvestada ? tunnete väljendamine seostub ka haritud eestlaste jaoks sageli plahvatamisega kannatuse katkemise järel.
Grupi EQ arendamiseks on võimalik kasutada hulka lihtsaid tegevusi:
ühisüritused üksteise tundmaõppimiseksüksteise vajaduste ja huvide ärakuulamine ja arvestaminesobimatule käitumisele osutamise tavade väljakujundamineebasoovitava käitumise põhuste ärakuulamineiga otsuse puhul küsimine, kas kõik asjasse puutuvad on nõuslõbusate viiside loomine stressi ja pingete teadvustamiseks ja maandamiseksaja varumine raskete teemadega tegelemiseksüksteise toetamine
Peamisteks koostööoskusteks on seega oskus ennast (sealhulgas oma tundeid) selgelt väljendada, teiste aktiivse kuulamise oskus (sealhulgas oskus nende emotsioone selgitada ja maandada) ja konfliktide lahendamise oskus.
Autor: Karin Hango
Hetkel kuum