Kapitalirent kulukamaks

Sulev Oll 11. juuni 2001, 00:00

Järgmisel aastal jõustuva käibemaksuseaduse praegune sõnastus paneb raskesse olukorda alustavad ning väiksemad ja keskmised ettevõtted. Nii tähendaks ainuüksi 800 000kroonise katlamaja ost kapitalirendiga lisaks 120 000kroonisele sissemaksele veel 144 000kroonise käibemaksu kohest tasumist.

Kütteseadmeid müüva H. Hanseni Projekt ASi omaniku Heino Hanseni sõnul võimaldab käibemaksuseaduse muudatus küll kiirmeetodil riigikassat täita, samas pidurdab kindlasti ettevõtlust ja selle kaudu kogu majanduse arengut. ?Paljud projektid jäävad maksevahendite puudumisel riiulile seisma,? kinnitas ta.

Käibemaksu korraga nõudmise mõttest ei saa aru ka Scania Eesti ASi juhatuse esimees Janno Karu. ?Ei ole mingit alust panna ühte patta kapitalirenti ja järelmaksu, sest kapitalirendi puhul on veoki omanikuks liisingufirma,? ütles ta.

Karu sõnul pole võimalik aru saada, kelle huve teeniks selline seadus. ?Praeguse korra kohaselt ei jää ju riigil ei veokimüüjatelt, liisingufirmadelt ega vedajatelt kroonigi käibemaksu saamata,? kinnitas ta. ?Vedajatel tuleb aga aastas leida täiendavalt vähemalt 65 miljonit krooni vaba raha.?

Uute veokite ostmiseks tuleb Karu kinnitusel teha sisuliselt kahekordne sissemaks. ?Selleks tuleb hakata müüma või pantima ettevõtte vara,? ütles ta.

Käibemaksu kohest maksmist peab nii juriidilisele kui füüsilisele isikule üle jõu käivaks ka Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) juhatuse esimees Jaak Uudla. ?On tõenäoline, et ettevõtted ei leia nii palju raha, et käibemaksu kogu suuruses kohe tasuda,? rääkis ta. ?Klientide maksukoormus tõuseb oluliselt ja nad loobuvad vara soetamisest.?

Uudla ennustuse kohaselt hakatakse enam tarvitama kasutusrenti, kuid kõik seda teha ei saa ja nii tuleb uue sõiduki ostust kas loobuda või see edasi lükata.

Ettevõtteil on õigus käibemaks seadmetelt küll riigilt tagasi küsida, kuid selleks kulub kuu või maksuameti kontrollimissoovi korral isegi kaks.

?Suurema, näiteks miljonikroonise ostu puhul on aga ka 18% väljavõtmine ettevõtte kassavoost kas või kuuks ajaks enam kui problemaatiline,? kinnitas Eesti Liisingühingute Liidu tegevjuht Reet Hääl. ?Kapitalirent ja sellest tulenev intressi maksmine ju valitaksegi seepärast, et pole muid ostmise võimalusi.?

Seni kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt saab käibemaksu maha arvestada perioodiliselt, uus seadus seda ette ei näe. ?Käibemaks küsitakse kohe ka Saksamaal, aga meie majandus pole ju sealsega võrreldav,? rääkis Hääl. ?Mitmes riigis aga arvestatakse käibemaks maha perioodiliselt.?

Vaatamata kohesele käibemaksu maksmisele jääb aga ostetav asi kuni viimase makse tegemiseni liisingufirma omandiks, mispoolest erineb kapitalirent järelmaksuga ostmisest.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna talitusejuhataja Ain Ulmre väitel tuleb tehingute käibemaksuga maksustamisel siiski lähtuda nende majanduslikust sisust.

?Sisuliselt on kapitalirendi puhul tegemist kauba müügiga ja kauba müügi puhul on maksustatavaks väärtuseks müügihind,? rääkis Ulmre. ?Perioodiliste maksete lugemine maksustatavaks väärtuseks oleks õigustatud juhul, kui kapitalirent oleks teenus sarnaselt kasutusrendiga. Kuid see eeldaks, et kauba juriidiline omandiõigus ei lähe ka rendiperioodi lõppedes rentnikule üle.?

Ulmre kinnitusel kapitalirendi maksustamispõhimõtete muutumisel rentnik rahalises mõttes kokkuvõttes isegi võidab, sest intress ei kuulu enam maksustatava väärtuse hulka ja sellelt ei tule käibemaksu arvutada.

Reet Hääle sõnul soosib uus seadus siiski vaid neid, kes nagu Sposato tahavad investeerida sularahas ning neid ettevõtteid, kes suudavad investeerida omakapitalist. ?Viimane on aga majanduslik mõttetus,? väitis Hääl.

Ka Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika- ja õigusosakonna juhataja Reet Teder pole uue käibemaksuseaduse eelnõuga täies ulatuses rahul. ?Eesmärgiks ei peaks olema mitte seaduse enne riigikogu suvepuhkust vastuvõtmine ettevõtete konkurentsivõime halvendamise hinnaga, vaid optimaalse regulatsiooni väljatöötamine ja vastuolude kõrvaldamine,? ütles ta.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul on ettepanekud kapitalirenti puudutava käibemaksumuudatuse kohta jõudnud ka rahanduskomisjoni. Kas need ka seaduseelnõusse jõuavad, ei osanud Jürgenson öelda.

Käibemaksuseaduse eelnõu teine lugemine riigikogus on määratud kolmapäevale.

Tänaseni on Eesti liisinguturg kasvanud. Liisingu kaudu tehtud investeeringud suurenesid eelmisel aastal veerandi võrra, samal ajal kui koguinvesteeringud isegi vähenesid.

Kokku tegid Eesti liisingufirmad eelmisel aastal uusmüüki 6 miljardi krooni eest, sellest ligilähedaste arvutuste kohaselt 4,8 miljardilt tuleb arvestada ka käibemaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing