Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Üks valitsuse aasta maksab miljard krooni

Kristina Traks 11. juuni 2001, 00:00

Äripäev võttis kokku nii otseselt kaotatud raha kui ka näpuvigade või lihtsalt kahtlase väärtusega otsuste tõttu saamata jäänud tulu. Otseselt kaotatud raha alla võib näiteks liigitada rongiliikluse kaotamise ning talvise teedeehitusega seotud kulud, samuti rongiliikluse taastamise kulud või ka kõrgete ametnike juriidiliselt mittekorrektse vallandamise, mis andis neile võimaluse tagantjärele palka nõuda. Otsene kahju on ka näiteks kaitseministeeriumi riigihange, kus 3,8 miljoni krooni eest osteti sõduritele saapaid, mis paari kuu pärast ära lagunesid ja sõdurid pidid endale ikkagi oma raha eest jalavarjud muretsema.

Kaudsete kahjudena on ära märgitud näiteks Undva sadama mittelubamise tõttu turistidelt saamata jääv tulu ja vigane ?kütusemäärus?, mille tõttu võis jääda laekumata suur summa aktsiisimaksu.

Uuest aastast kehtima hakkav riigivastutuse seadus maksumaksjaid aga selliste kümneid ja sadu miljoneid kroone maksvate möödalaskmiste eest ei kaitse, sest selle seaduse alusel saab teoreetiliselt vastutama panna ainult ametnikke, mitte aga poliitikuid. Justiitsminister Märt Rask ütles eelmisel nädalal toimunud riigivastutuse foorumil, et poliitikute puhul toimib poliitiline vastutus. ?Järgmine kord seda poliitikut lihtsalt ei valita,? ütles Rask. ?Ei saa segamini ajada poliitilist ega õiguslikku vastutust.?

Sotsioloogilisi uuringuid tegeva firma Saar Poll juht Andrus Saar leiab, et tegelikus elus kaunis sõnapaar ?poliitiline vastutus? ei toimi ning sisuliselt ei vastuta ministrid oma tegude eest. ?Kui erafirma töötaja oma käitumisega kahju tekitab, siis ta vastutab, poliitiline vastutus on aga nagu suits, mis kaob kuhugi,? räägib Saar. ?Erakonnad ütlevad, et kõige suurem karistus on valimistel väiksem häältearv, aga tegelikult pole ka see karistus, sest alati on võimalik leida partnereit ja ikkagi koalitsioon moodustada.?

Saar on veendunud, et ka ametnike vastutama panemine ei hakka tegelikkuses toimima, sest kui kõrgemal tasemel vastutus puudub, siis miks peaks see madalamatel kohtadel olema.

Ehkki rahaliselt on sotsiaalminister Eiki Nestorile raske midagi ette heita, võib märkida tema jõuetust pidurdada raviteenuste tasuliseks muutumise tempot. Kui 1999. aastal maksid patsiendid tervishoiu kogukuludest 14% omast taskust juurde ehk 700 miljonit krooni (sh hambaravi, arstimid, eraarstide visiidid), siis eelmisel ja sel aastal on see summa pidevalt kasvanud. Selle aasta alguses hakati avalikult küsima raha arsti juurde järjekorrata pääsemise või kiirete operatsioonide eest, osa haiglaid kehtestas voodipäeva maksu.

Siseminister Tarmo Loodus on kulutanud ligi kaks miljonit krooni seoses kodakondsus- ja migratsiooniametiga (KMA).

1,8 miljonit krooni laenas migratsioonifondist KMA endine direktor Andres Kollist endaga seotud firmale, tagasi firma laenu seni pole maksta suutnud. 100 000 krooni kulus siseministeeriumil Kollisti vallandamisele KMAst.

Hinnanguliselt on majandusminister Mihkel Pärnoja tegevusest tekkinud kahju üle 900 miljoni krooni, millest enamiku annab ministri allkirjaga vigase määruse tõttu tõenäoliselt saamata jäänud kütuseaktsiis.

850 miljonit krooni kütuseaktsiisi võis jääda laekumata, sest Pärnoja allkirjaga vedelkütuse kvaliteeti käsitlevas määruses oli diislikütuse happesuse norm tavalisest 84 korda suuremaks märgitud. Ministeeriumi teatel oli tegemist ainult trükiveaga. Majandusministeerium tegi ise ka ekspertiisi, kas ja kui palju oli rahaline kahju näpuveast, kuid uuringu tulemused on salastatud, sest ministeeriumi arvates võivad selle avalikustamisel ideid leida maksupetturid.

Ülejäänud osa Pärnoja ?maksumusest? annab raudtee erastamise nõustaja GIBBiga sõlmitud lepingutasu 75 miljonit krooni. Petturfirmat RailEstoniat raudtee uueks omanikuks soovitanud GIBBi valis riik raudtee erastamise nõustajaks hoolimata sellest, et PricewaterhouseCoopers küsis nõu eest tunduvalt vähem, vaid 12 miljonit krooni.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni mäng reisirongidega läheb maksma ligi 50 miljonit krooni, kokku on minister hinnanguliselt oma ametisoleku ajal kahju tekitanud 520 miljonit krooni.

Sellest 468 miljonit krooni on ISPA programmi raames teederemondi tarbeks oodatav raha. Raha saamine sel aastal aga on lahtine, sest ministeeriumi haldusalas olev maanteeamet ei korraldanud teedeehitaja konkurssi nõuetekohaselt. Kas raha tuleb, selgub selle nädala lõpus.

19,9 miljonit krooni kulus Kagu-Eestis talviseks teederemondiks, kui Jürgensoni eestvedamisel otsustati reisirongid asendada bussidega. Lisaks kulus veel 7,8 miljonit krooni bussiliikluse toetamiseks. Nüüd soovib Jürgenson taas rongid käima panna ning selleks omakorda kulub raha 19,3 miljonit krooni.

15 miljonit krooni lendas korstnasse maakohtadesse interneti toonud Külatee programmiga, sest ministeerium keelab ära ühenduse üldkasutatavatel vabasagedustel toimivate raadiolinkide kaudu.

1,26 miljonit maksis teede- ja sideministeerium lahkumishüvitist Tallinna Sadama juhile Enn Sarapile ning 400 000 krooni läks maksma Sarapi elukaaslase Ruth Martini kangutamine ministeeriumi kantsleri kohalt.

Metallivargustega võitlemise endale südameasjaks võtnud peaminister Mart Laari kahjudesse saab kirjutada seadusemuudatused, mis tegid mõnusaks metallivaraste- ja kokkuostjate elu. Ainuüksi Eesti Energia on metallivaraste tõttu saanud kahju ligi 50 miljoni krooni ulatuses, tegelik kahju on ilmselt mitu korda suurem.

Eesti Energia pressiesindaja Kaie Saare sõnul kasvas kaablivarguste hulk 1999. aasta sügisel kümnekordseks. Samal ajal jõustus seadusemuudatus, mis ei nõudnud metallikokkuostjatelt enam litsentsi, vaid metalli võis kokku osta iga mees. Metalli kokkuostuga seonduva on aga oma kureerida võtnud just peaminister.

Saare sõnul pole metallivargused vähenenud ka selle aasta alguses, kui seadusi taas veidi karmistati. ?Selle aasta jooksul on varastatud üle 700 kilomeetri liini ja elektrita on jäänud 520 majapidamist,? räägib ta. Eelmisel aastal sai elektrivargustel surma kuus inimest.

Kaitseminister Jüri Luike võib nimetada kahtlaste riigihangete spetsialistiks ? ostud maksuvõlglastelt, riigihangetega ebakvaliteetse kauba ostud ? kokku on sellisele kaubandustegevusele kulunud üle 10 miljoni krooni.

Kaitseministeeriumi lemmikpartner riigihangetel on talle endale kuuluv krooniline maksuvõlglane

E-Arsenal. Kokku on sellelt firmalt ostetud viimastel aastatel kaupa enam kui kuue miljoni krooni eest.

3,8 miljoni krooni eest ostis kaitseministeerium sõdurpoistele 8600 paari saapaid. 400 krooni paar maksnud saapad osutusid aga ebakvaliteetseteks, sest veristasid sõdurite jalgu.

Rahandusminister Siim Kallase möödalaskmiseks võib märkida ametnike tulemuspalkade süsteemi.

Tulemuspalkade nime all jagatakse tegelikkuses 100 miljonit lihtsalt ametnikele jaanipäeva- ja jõulupreemiateks. Mingeid üheseid põhimõtteid raha jagamiseks pole, vaid iga minister jagab oma alluvatele raha nii-öelda tunde järgi.

Põllumajandusminister Ivari Padari rahaliseks ebaõnnestumiseks võib pidada sinise põllumeeste kütuse projekti, millega praegustes mahtudes jääb riigil saamata 75 miljonit krooni kütuseaktsiisi aastas.

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Ants Laansalu sõnul kasutab aga enamik põllumehi endiselt aktsiisivaba ahjukütust, mis on sinisest kütusest veel omakorda krooni odavam. ?Suhe sinise diislikütuse ja punase ahjukütuse vahel on punase kasuks, kaks kolmandikku kogu põllumajanduses kasutatav diislikütus on punane ahjukütus,? räägib ta.

Äripäeva mõni aeg tagasi korraldatud eksperiment näitas aga, et sinist kütust ei ostnud tanklatest mitte ainult põllumehed oma masinatesse, vaid sellega tangiti ka sõiduautosid. Maanteedel ei tohi küll sinise kütusega sõita, kuid keegi seda praegu ei kontrolli.

Keskkonnaminister Heiki Kranichi tekitatud kahju või tema otsuste tõttu saamata jäänud tulu hinnanguline suurus on 160 miljonit krooni.

Lõviosa ehk 156 miljonit krooni moodustab sellest summa, mis oleks Saaremaale tulnud sinna Undva sadama kaudu saabunud turistide taskust. Minister takistas sadama ehitust, põhjendades, et see tekitab suure keskkonnakahju. Saarlased ise kahtlustavad, et Kranichit segasid sadamale rohelise tee näitamisel hoopis erahuvid.

Umbes neli miljonit krooni on keskkonnaministeerium Kranichi juhtimise ajal andnud raha OÜ-le Eesti Loodus, mis andis välja ajakirja Eesti Loodus. Tänavu sai OÜ Eesti Loodus Kranichi juhitavast Keskkonna Investeeringute Keskuselt ligi kaks miljonit krooni. OÜ Eesti Loodus omanik on teadmata taustaga offshore-firma Nevadast.

Viimastel aastatel tellis keskkonnaministeerium mitu sadamaehitusprojekti ASilt Merin ning nagu hiljem selgus, kallinesid sadamate ehituskulud mitme miljoni krooni võrra, sest Merinis tehtud projektid polnud korrektsed. Näiteks Ruhnu sadamas, mis ehitati Merinis tehtud projekti alusel, vajus osa kaist pärast sadama ehitust meetri võrra mere poole. Kuressaare sadama ehitustööd kallinesid 2?3 miljoni krooni võrra, sest Merini ekspertiis ei näinud ette lõhkamistöid sadamas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing