Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitiste eest tuleb tasuda riigilõivu
Praegu kehtiva planeerimis- ja ehitusseaduse järgi kehtestab iga omavalitsus ehitusjärelvalve juures omad kulumäärad, need on oma olemuselt enamasti maksud või lõivud. Tõenäoliselt 2002. aasta jaanuaris kehtima hakkava ehitusseaduse järgi peab toimingute eest maksma riigilõivu, selle määrad ei sõltu ehitatava objekti suurusest, maksta tuleb nii ehitus- kui ka kasutusloa väljastamise eest.
Kasutusluba on oma olemuselt ehitise garantii, et see on nii elanikele kui näiteks kauplusekülastajatele kindel ja ohutu. ?Kasutusloa mõte on selles, et ehitis kontrollitakse üle, tehakse ehitusmõõdistamine, tehakse kindlaks, et ehituskonstruktsioonid ei kujuta kellelegi ohtu,? rääkis majandusminister Mihkel Pärnoja.
Kuigi kasutusluba ei ole seaduseelnõu järgi kohustuslik, kinnitas minister, et selle olemasolu peetakse väga soovitatavaks. Nõudest loobuti praegu vaid seetõttu, et vanemate ehitiste mõõdistamine võtab väga palju aega. Seaduseelnõu järgi on kasutusluba vajalik taluhoone, suvila, ühepereelamu või aiamaja ehitamisel.
?Enne 1995. aastat ehitatud hoonete omanikud võivad kasutusluba taotleda kuni järgmise aasta lõpuni kohalikult omavalitsuselt, selle saamiseks on vajalikud mõõdistusprojekt, kasutuslao taotlus, erijuhtudel ka tehnilise ekspertiisi tulemused.
Kasutusluba ei nõuta kuni 60ruutmeetriste ehitusalase pindalaga väikeehitistele tingimusel, et seda ei kasutata elamiseks,? selgitas majandusministeeriumi ehitus- ja elamujaoskonna juhataja Neeme Nõmme.
Kindlad riigilõivumäärad võivad vähendada ka kohalike omavalitsuste tulusid. Näiteks Tallinnas sõltub täna ehitusloa maksumus otseselt projekteerimistööde maksumusest. Kuni 10 000kroonise töödemaksumuse juures maksab ehitusluba 13,2 protsenti töömaksumusest, sellele lisandub käibemaks. Rohkem kui 10 000krooniste tööde puhul tuleb ehitusloa saamiseks maksta 5 protsenti töörahadest, lisaks käibemaks. Kuldreegel ütleb, et mida kallimad on projekteerimistööd, seda odavam on ehitusluba.
?Kui riigilõiv on 1000 krooni, siis meie rahad vähenevad,? arvas Tallinna säästva arengu ja planeerimise ameti vanemspetsialist Vello Eermann.
Seaduseelnõu järgi jääb ehituslubadest saadav raha kohaliku omavalitsuse rahakotti, ehitiste kasutuslubade tasud lähevad riigieelarvesse.