Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroskeptikute vastutustundetu kriitika

12. juuni 2001, 00:00

Eesti väiksuse, vaesuse ja geopoliitilise asukoha tõttu ei saa Eesti üksi hakkama. Praegust tagasihoidlikku heaolu poleks me saavutanud ilma Euroopa Liiduta ja rahvusvaheliste organisatsioonideta.

Oleme saavutanud taseme, et saame tõsiseltvõetava kandidaatriigina edasi läbi rääkida. Kui meil ei oleks olnud avatud ühiskonda ja enda tarkust pluss Phare, Maailmapanga, IMF ja EBRD otseinvesteeringuid, oleksime praegu veel 89. aasta tasemel, kui majanduslik varisemine Nõukogude Liidus algas.

Igor Gräzin, üks väljapaistvamaid euroskeptikuid, ei tule välja ühegi faktiga mis ta skeptitsismi toetaks. Tegemist on puhtal kujul demagoogiaga. Palju kõlavaid lööklauseid mis ei kohusta, aga mis mitteteadjatel kõlavad kui argumendid.

Hiljuti kuulsin ma ühe üllatava argumendi professor Ivar Raigilt. Raigi väitel pole hullu midagi kui me ELiga läbirääkimised peatame ja ootame paremaid aegu. Et kandidaatriigi staatus ei kao kusagile, vaadake Norrat ja ?veitsi, mõlemad on kandidaadid edasi kuigi rahvas ei nõustunud liikmeks astumisega.

Norra, ?veitsi ja Eesti vahel on suur vahe. Norra ja ?veits on ammu täitnud kõik ELi liikmesriigi nõuded. Tegemist on ühtede maailma rikkamate riikidega, kes oleksid ELis netomaksjad ehk maksaksid rohkem kui tagasi saavad. EL võtab nad kahel käel vastu.

Eestiga on hoopis teine lugu. Meie vajame üleminekuleppeid ja veel pikka aega ELi majanduslikku toetust, et kunagi jõuda keskmise liikmesriigi tasemele.

Kreeka, ELi vaeseim riik, on Eestist majanduslikult kaugel ees, Hispaania saab suuri põllumajandustoetusi. Keegi ei taha oma privileege naljalt kärpida ega ära anda. Viimati hääletasid iirlased Nizza-protokolli vastu, kaitstes enese väga lühinägelikke huvisid.

Mis juhtuks, kui Eesti ütleb ?ei? liitumisele. Tõenäoliselt kaovad ELi abirahad, otseinvesteeringud suunatakse mujale, eksportturg ELi on praktiliselt suletud, meie inimesed ei saa vabalt ELis liikuda ega töökohti otsida, oleme avatud Vene mõjule ja kapitalile ning taas sõltuvuses Venemaast. Valime korrastatud turumajanduse, vaba teenuste ja kapitali liikumise, lääneliku ja inimsõbraliku seadusandluse ning kaootilise ja korrastamata Venemaa vahel. Olen nõus, et meil ei ole veel täispaketti mida tädi Maalile ja teistele tädidele ja onudele Eestis ?müüa?, sest läbirääkimised on lõpetamata. See pakett pannakse siis rahva ette ja algab asjalik debatt mis loodetavasti suurendab rahva toetust Euroopa Liiduga liitumise osas.

Euroskeptikutel on praegu vabadus igasuguseks põhjendamatuks kriitikaks. Tõsist vastupanu ju ei ole, kuna läbirääkimised on pooleli.

Aga kas skeptikud teevad endale selgeks, et mis siis saab kui Eesti omast tahtest ei astu Euroopa Liitu? Kui me korra oleme Euroopa Liidule ?ei? öelnud siis ei hakka enam keegi seda väikest riiki Euroopa ääremaal veelkord paluma, ega ei märkagi kas meid on, või ei ole. Kas see on see mida skeptikud tahavad?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing