Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lõpparve kommunismiga

12. juuni 2001, 00:00

Nõutuks ja nukraks teeb kommunismi-diskussioon, mis on Eestis käivitunud. Hukkamõistu ei pälvi kunagine kaasajooksmine, vaid häbistatakse neid, kes vana asja meelde tuletavad. Nemad lõhestavat ühiskonda, plaanivat bol?evistlikku nõiajahti, tõstvat tühjast tüli.

Muiata võiks vallandunud ägeduse, erapoolikuse ja iseenda ning teiste petmise üle, kui ei oleks neid taevani kisendavaid kannatusi, mida kaks sugupõlve pidid üksikisikuti ja rahvana läbi elama. Kümnetelt tuhandetelt võeti vägivaldselt nende üks ja ainuke elu. Sajad tuhanded kaotasid ühe kliki võimulpüsimise paranoias võimaluse olla vaba ja teostada ennast vaba inimesena.

Loen lehti ja kuulan raadiot. Kui ma ei teaks, jääks loetust-kuuldust valitsema mulje, et mõrvatud, arreteeritud, küüditatud, kodumaalt põgenema sunnitud, oma põhimõtteid prostitueerima mõnitatud eestlasi viiekümnel okupatsiooniaastal õigupoolest ei olnudki. Või kui re?iim kellegi suhtes ülekohtuselt käitus, siis moodustasid need käputäie õnnetukesi, kes jäid suure asja rataste vahele. See-eest oli meil viiskümmend tuhat Eesti patriooti, kes astusid ÜK(b)Psse ja NLKPsse, et süsteemi seestpoolt õõnestada ja kommunistina kommunist mitte olla.

Aeg oli julm, paljudele jube ja armutult jõhker. Tõsi, algus oli mitu korda õudsem kui lõpp. Sellegipoolest jäi too ühiskonnakorraldus totalitaristlikuks, kuni viimaks mandununa ise kokku varises. Üks partei, klikk, kamp hoidis oma repressiivorganitega masinavärki Venemaal käigus kolmveerand ja Eestis pool sajandit. Tunnistati ühtainust väärastunud usku ja nõuti igaühelt, kes tahtis süsteemi raames edasi jõuda, truudusvannet tollele ainuparteile.

Loomulikult oli komparteis valgeid vareseid, dissidente, pettunuid. Nagu neid oli ka natsiparteis. Aga ei ketserite ega partei peajoonele aktiivselt vastutöötanute olemasolu lunastanud kuritegusid, mida hitlerlased tegid saksa rahva ja inimkonna vastu, stalinistid, hru?t?ovistid, bre?nevistid vene, eesti ning paljude teiste rahvaste ja inimkonna vastu. Feldmarssal Witzleben, kolonelleitnat Stauffenberg, Leipzigi linnapea Gördeler, suursaadik Hassel ja veel mitusada teist Natsi-Saksamaa militaar- ja tsiviilhierarhia tippu kuulunud isikut kaotasid vandenõudes Hitleri vastu oma elu. Need vereohvrid ei leevendanud Nürnbergi kohtuotsuseid. Eestis ei mindud kunagi nii kaugele kui Saksamaa. Ükski komparteiliige ei ole ennast astla vastu sedavõrd veriseks löönud, et jäänuks elust ilma. See, et Stalin lasi parteilasi korrapäraselt vagaseks teha, või see, et hilisemate generaalsekretäride ajal järgnes mõnelegi tõusule langus, ei anna põhjust rääkida vastuhakust süsteemile. Ja nüüd tahetakse kogu too värk ? nii olnu kui ka olnule hinnangu andmine ? muuta farsiks ning absurdiks, näha selles kättemaksu ning vaenuõhutamist. Üks seltskond kinnitab, et meie kui vanad dissidentlikud kommarid ei kahetse oma elust sekunditki. Teine nõuab igale stalinismiohvrile sada tuhat puhtana kätte. Kolmas kuulutab riigikogu võimaliku avalduse katseks õhutada vaenupsühhoosi ja alustada uut kommunistlikku nõiajaht.

Tänapäeva Eesti on nii kõikesalliv ühiskond, et ühegi kunagise kommunisti peast ei lange ei täna ega homme juuksekarvagi. Milleks siis see kõik? Aga selleks, et inimesed on sedasi seatud, et nad vajavad oma minevikule joone allatõmbamist ja selle taakadest vabanemist. Kõik suured religioonid pakuvad ning nõuavad teisekssaamise eeldusena sisemist puhastumist.

Riigikogu avaldusest kaunim ja puhastavam oleks see, kui endised NLKP/EKP liikmed tuleksid kokku ja vabandaksid üheskoos kõige halva eest, mida on eesti rahvale teinud see organisatsioon, kuhu ühel oma elujärgul kuulusid nad kas tahtlikult või tahtmatult.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing