Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suure veoki omamine üha kallineb

Tanel Raig 12. juuni 2001, 00:00

Viimastel aastatel kehtima hakanud ja lähiaastail kehtestatavad nõuded veoautodele jagavad tarbesõidukid tinglikult kolme klassi ? kuni 3,5tonnise täismassiga, 3,6?12tonnise täismassiga ja üle 12tonnise täismassiga veokid.

Veoautode kasutamiseks on kehtestatud või kehtestumas järgmised nõudmised:

  • sõidumeeriku olemasolu;
  • tegevusluba ja sõidukikaart;
  • kiiruspiiriku olemasolu;
  • raskeveokimaks.

Kuni 3,5tonnise täismassiga tarbesõidukid on teede- ja sideministeeriumi peaspetsialisti Jaak Ideoni sõnul laiatarbe kaup. Neile sõidukitele ei laiene lisakulutusi tekitavad nõudmised.

Esimesed lisasummad tuleb sõiduki omanikul kulutada, kui ta omab üle 3,5tonnise täismassiga veokit. Sellistele sõidukitele peavad olema paigaldatud sõidumeerikud, et kontrollida autojuhtide kinnipidamist töö- ja puhkeaja eeskirjadest. Sõidumeerikute hind koos paigaldamisega algab 8000 kroonist. Autodel, millega tehakse kommertsvedusid, peab alates oktoobrist olema sõidukikaart ja firmal, millele sõiduk kuulub, peab olema tegevusluba. Samuti peab firmadel olema täidetud omavahendite nõue vastavalt kommertsvedusid tegevate sõidukite arvule.

Suurimate lisakulutustega peavad tulevikus arvestama üle 12tonnise täismassiga veokite omanikud. Alates järgmise aasta algusest peavad sellistel autodel olema kiiruspiirikud ja 2003. aastast peab üle 12tonnise veoki omanik maksma ka raskeveokimaksu. Mida suurem veok, seda suurem on loomulikult ka maks. Soodustusi luuakse õhkvedrustusega veoauto omanikule. Ideoni sõnul on õhkvedrustus teedele soodsam, mistõttu on sellise vedrustusega autode soetamise stimuleerimiseks pandud ka maks sõltuma vedrustuse tüübist. Ideon leiab, et uued nõudmised ja maksustamised panevad veokite soetajad tõsisemalt äriplaani koostama ja vaatama, millist sõidukit firmal ikkagi on vaja. ?Kui sul on garaa?, siis ostad ka auto, mis sinna sisse mahub, mitte et pool autot jääb ukse taha,? toob ta võrdluse.

Eestit ootav raskeveokite maksustamine toimus Soomes juba 90. aastatel seoses Euroopa Liitu astumisega. Ettevalmistused vastavate seaduse vastuvõtmiseks algasid juba 1985. aastal. 1985. aasta ja 2000. aasta Soome tarbesõidukite pargi võrdlusest on näha, et raskeveokite maksustamine pole kaasa toonud olulisi muudatusi veoautode suuruses. Alla 3,5tonniste veoautode osakaal on 15 aastaga kasvanud vaid 7 protsenti ja üle 12tonniste veoautode osakaal vähenenud 6 protsenti.

Ka Eestis uusi veokeid müüvate firmade juhid ei usu, et raskeveokimaks toob kaasa muudatusi ostetavate veoautode suuruse struktuuris. Scania Eesti juhatuse esimees Janno Karu ütleb, et veokimaksu tõttu ei hakata rohkem ostma alla 12tonniseid veokeid, sest see tähendab, et sama kaubakoguse vedamiseks on vaja suuremat arvu veokeid. ?Nende soetamine on aga kindlasti kallim kui raskeveokimaks,? lisab ta.

Sama meelt on ka Eestis peamiselt üle 16tonnise täismassiga MAN veokeid müünud Keil M.A juhatuse esimees Margus Mängel. Ta ütleb, et Euroopasse pole mõtet alla 16 tonnise veokiga sõitagi. ?Kaotus vähema koorma arvelt on suurem kui veoki maks.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing