Päästetakse MicroLinki

Baltimaade suurima infotehnoloogiaettevõtte MicroLink juunis lõppev majandusaasta toob ettevõtte omanikele tõenäoliselt 30?40 miljoni krooni suuruse kahjumi. Ettevõtte eelmise majandusaasta kahjum oli 43,3 miljonit krooni. Praegu käib MicroLinki aktsiaemissioon, mille käigus investeerivad senised omanikud firmasse 45 miljonit krooni.

Äripäeva hinnangul on vahetult enne majandusaasta lõppu emissiooni korraldamise põhjus ettevõtte kehv äriseis. Kui omanikud ei paigutaks ettevõttesse 45 miljonit krooni, oleks firmal tekkinud tõsised probleemid.

Uute aktsiate emiteerimiseta oleks MicroLinki omakapital vähenenud 10?15 miljonile kroonile, mis on miljardi krooni suuruse käibega ettevõtte puhul liiga vähe. MicroLinki riskantsust suurendas möödunud majandusaastal järsult kasvanud lühiajaliste laenude maht ja ebaõnnestunud investeeringud. Emissioonist saadud raha läheb ki võlgade tasumiseks.

Võib väita, et selline areng on loomulik, sest MicroLink laiendas agressiivselt oma tegevust. Kuna ettevõte on teinud mahukaid investeeringuid, on suurenenud võõrvahendite osa. Arvestades, et tegemist on kiiresti kasvava ettevõttega, mille käive küündib miljardi kroonini, on 40 miljoni kroonine kahjum ettevõttele seeditav.

Probleeme poleks tõesti siis, kui tehtud investeeringud õnnestuksid. MicroLinki poolt Lätti tehtud rahapaigutus ning Delfi arendamine ei ole toonud loodetud kasu. Lätis ostetud firmad ? suurklientidele lahendusi pakkuv Fortech ja arvutite jaemüügiga tegelev Var ? jäid eelmisel majandusaastal kokku 14 miljoni krooniga kahjumisse. Delfi kahjum oli 21,2 miljonit krooni. Käesoleva majandusaasta esimese üheksa kuuga on Delfi kahjum 15 miljonit krooni. Läti tütarfirmade üheksa kuu tulemusi MicroLink eraldi ei avalda. Vaadates kontserni suurklientide lahendustega ja ärimüügiga tegelevate üksuste väikseid kasumeid, võib arvata, et mõlemad Läti tütarfirmad on kahjumis.

MicroLinki probleem on selles, et nad hakkasid laienema kõrgtehnoloogia laineharja tipus. Seetõttu maksid Lätis ostetud ettevõtete eest liiga kõrget hinda ja investeerisid Delfisse liiga palju, lootes portaali kõrge hinnaga mõnele investorile maha müüa.

Tehnoloogiasektori madalseis ei võimalda leida Delfile ostjat, kes oleks nõus MicroLinki investeerimisvead ja portaalist saadud kahjumi kinni maksma. Ebaõnnestunuks võib pidada ka Läti firmasse Var tehtud investeeringut. ?MicroLink on loobunud mittesobivatest tegevustest, millest olulisem on jaemüügi lõpetamine,? lausus MicroLinki nõukogu esimees Kristjan Kalda. Var tegeles jaemüügiga ja lõpetas eelmise majandusaasta 10,9 miljoni kroonise kahjumiga.

Oma raha päästmiseks ei ole IT-kontserni omanikel teist võimalust kui teha kannapööre. Kiire laienemise asemel tuleb kiiresti tegevust koomale tõmmata, kahjumiga töötavad üksused kinni panna, seni hoogsalt kasvanud administratiivkulusid vähendada.

Arvestades MicroLinki käivet, võib eduka saneerimise korral kontsern juba järgmisel majandusaastal kasumisse jõuda. Ja siis ehk õnnestub MicroLinki omanikel ettevõte kellelegi maha müüa. Kui aga nii ei lähe ja MicroLink vajab ka järgmisel aastal kahjumi katmiseks uut rahasüsti, siis võivad MicroLinki omanikeks olevad fondid asuda müüma oma osalusi teistes, MicroLinkist edukamaks osutunud Eesti ettevõtetes.