Sootsi kontserni saneerijad on saanud selle omanikeks

Volkswagenid müüva Saksa Auto juhatuse liikmena töötav Erki Aavik tunnistas, et suurköögi Eesti Eine projekti ettevalmistus kuni selle käivitamiseni käis ligi kaks aastat: ?Kõik algas sellest, kui kuulutati välja Keskhaigla riigihange sealse söökla opereerimiseks.?

Saksa Auto nõukogu liige Raul Normak toonitas, et Eesti Eine suurköök on olemuselt tehas. Otseselt köögis töötab 30-40 inimest, kellele lisandub kümmekond töötajat, kes Tallinna Keskhaiglas toidujagamisega tegelevad: ?Ja need 50 inimest on suutelised valmistama sööki 5000 inimesele päevas.?

Juunis jõuab Eesti Eine käive üle miljoni krooni kuus, on jõutud jooksvasse kasumisse. Firma tegevjuhi Jüri Lossi kinnitusel on sellega kaetud vaid kolmandik suurköögi võimsusest. Lisaks Keskhaigla patsientide ja personali toitlustamisele valmistatakse toitu näiteks ka Olde Hansa restoranile.

?Põhiline on murda restoranide eelarvamus, et suurköögist tulevat sööki ei kõlba restoranis pakkuda,? lausus Aavik.

Praegu peetakse läbirääkimisi selle üle, et pakkuda toitu suurettevõtte Balti Laevaremonditehase töölistele. Plaanid ulatuvad kaugemalegi, näiteks Tallinna koolide varustamiseni sooja toiduga.

Normaku sõnul on nad Eesti Einesse investeerinud 7 miljonit krooni. Tema väitel ei ole Eestis ühtegi analoogi, mis nende suurköögiga võrdluse välja kannataks.

?Saneerimine on firma maksevõime taastamine,? selgitas Normak oma kolm aastat tagasi alanud tegevuse põhimõtteid. ?Kui kaks aastat tagasi oli Soots Turismi aktsia väärtus nullilähedane, siis praegu on aktsial juba mingi hind.?

?Võlgadest oleme sisuliselt vabanenud,? lisas Aavik. ?Jäänud on veel paarsada tuhat maksuametile, kelle nõue ulatus algul 5 miljoni krooni kanti. Meie ise ei ole restoranipidajad, oleme kõik toitlustusasutused andnud kellelegi opereerida.?

?Saneerida võib kahel viisil,? kommenteeris Aavik võimalikke süüdistusi firmade ülekantimises enda omandusse. ?Kas me teeme seda palgalistena tellimustööna või võtame ka oma riski. Küsimus on selles, et meil oli Hoiupangaga üks kokkulepe, pärast Hoiupanga ühinemist Hansapangaga aga ei kõlvanud ükski Hoiupangast tulnud projekt. Ja kuna me ei soovinud alustatut uuesti kraavi keerata, siis olime nõus Hansapanga ettepanekuga Hoiupanga Investeeringute osalus Soots Turismis välja osta.?

?Ostsime Hansapanga käest Hoiupanga Investeeringud, kuid pidime muutma selle nime ning nii tekkiski HPI Investeeringud,? lisas Raul Normak.

Normak ütles, et ASi Vahtramäe aktsionäride üldkoosolekule on neil üle kahe aasta ka positiivseid sõnumeid teatada.

Nii Aavik kui Normak on valmis kõik Sootsi kunagisest kontsernist üle võetud osalused kohe maha müüma, kui keegi pakub õiget hinda. ?Ehkki ise arvame, et me suudame aasta või paariga aktsiatele turuväärtust lisada ning nende hinda tõsta,? ütles Normak.

?Soots Turism oli enda meie meelest põhjuseta laiendanud mitmesugustesse valdkondadesse, sealhulgas kiirtoitlustusse, kus algul konkurents puudus. Kui firma raskustesse sattus, olid Eestis kohal suured rahvusvahelised tegijad. Kui meie firma üle võtsime, siis nägime, et Soots Turismil puudub igasugune oskusteave kiirtoitlustuse kohta. Samas oli sinna tohutult investeeritud. Nehatu oli aga kõva tegija ning sellepärast me seal aktsiaosaluse ostsimegi,? kommenteeris Aavik Nehatu-3 aktsiate ostu.

Tüli Nehatu senise juhataja Jaan Luksiga põhjendas Normak sellega, et Luks oli jätnud mitu nõukogu otsust äriregistris fikseerimata: ?Seepärast määrasimegi juhatusse lisaks veel ühe inimese, Marti Aaviku. Nehatu areng võiks olla veelgi kiirem.?

___________________________________________