Käimas on Eestile üliolulised USA ja ELi tippkohtumised

Tõnis Arnover 15. juuni 2001, 00:00

USA, Euroopa Liidu (EL) ja NATO juhtide kohtumised pidid tooma selgust julgeolekupoliitikasse ning andma vastuse küsimusele, kuidas USA uus administratsioon ja selle juht president George W. Bush suhtuvad NATO edasisse laienemisse. Kui USA president sõnaselgelt toetab NATO laienemise jätkamist, siis mõjutab see kahtlemata kõhklevamal seisukohal olevaid Euroopa riike. Ja selles osas ei tulnud Eestil jt NATOsse püüdlejatel pettuda.

?Meil tuleb tugevdada oma kaitseliitu ja valmistuda uute ohtude vastu, meil tuleb laiendada koostööd partneritega, sealhulgas Venemaa ja Ukrainaga ning olla avatud uutele liikmetele, mis tugevdab julgeolekut terves Euroopas,? ütles George W. Bush Brüsselis. ?USA valitsus usub NATO laienemisse. Ühtki riiki ei saa NATOst välja jätta ajaloolistel või geograafilistel põhjustel. Ning ühelgi NATO-välisel riigil ei ole meie kaitseliidu laiendamisel vetoõigust,? lisas ta.

Et ka ühelgi teisel NATO liikmesriigi liidril ei olnud NATO laienemisele vastuväiteid, siis tähendas NATO peasekretär sir George Robertson, et enam pole kahtlust: 2002. aasta Praha kohtumisel selguvad uued sõjalisse liitu pääsejad. NATO allikate põhjal on Eesti jt Balti riikide positsioon üheksa soovija seas tugev.

Eile õhtul peetud Euroopa Liidu ja USA juhtide esimene tippkohtumine pidi näitama, kuivõrd õigustatud on kartused, et USA uue konservatiivist presidendi suhted põhiliselt sotsiaaldemokraatidest Euroopa liidritega kujunevad tunduvalt halvemaks kui demokraadist ekspresidendil Bill Clintonil. Vaidlusküsimusi on kogunenud õige palju, millele USA püüab läheneda üliriigi ja EL tugevneva suurjõu positsioonilt. Kui jätta kõrvale erimeelsusi põhjustavad Kyoto ilmastikulepe, USA kavandatav raketitõrjekilp ja ELi kiirreageerimisjõud, mida Bushi nõunik on nimetanud noahoobiks NATO selga, siis ainuüksi kaubandustülisidki on hulgaliselt ? ELi piirangud USA hormoon- ja geneetiliselt muundatud toiduainetele, USA plaanitav teraseimpordipiirang ning ELi võimalikud sanktsioonid USA firmade ekspordisoodustuste vastu.

Täna algaval kahepäevasel ELi Göteborgi tippkohtumisel, mis lõpetab Rootsi eesistumisperioodi, lubas Rootsi kui ELi laienemise kindel toetaja anda Brüsseli vastuseisust hoolimata kandidaatriikidele täpsed laienemistähtajad. Ja ehkki Rootsi on saavutanud tõsist edu laienemisläbirääkimiste kiirendamisel ning liikmes- ja kandidaatriikide seisukohtade lähendamisel, põhjustas viimase hetke Iirimaa rahvahääletuse ?ei? Nice?i leppele parajat segadust ELi leeris, mistõttu ennustatakse, et EL piirdub jälle tähtaegade asemel ebamäärasemate laienemislubaduste andmisega.

?Me saavutasime läbimurde laienemisläbirääkimistel, nagu me olime lubanud,? ütles Rootsi pealäbirääkija Christian Danielsson. ?Avasime kokku 60 ja sulgesime 55 peatükki. See on küll veidi vähem meie loodetud 138 peatükist, aga piirangu tegi Komisjon.?

Lisaks on Rootsi saavutanud läbimurde ühes peamises vaidlusküsimuses ? tööjõu vaba liikumise piirangu tunnustamises. Riikidel, nagu Saksamaa, Austria jt, on õigus kehtestada uute riikide tööjõu vabale liikumisele seitsmeaastane piirang. Kandidaatriikidest on seda õigust tunnustanud Ungari ja T?ehhi, kes vastutasuks saavad seitsmeaastase üleminekuaja põllumaa müümisel ELi kodanikele. Samas on mitu riiki ? Rootsi, Taani, Holland, Suurbritannia, Hispaania, Kreeka ja Iirimaa ? teatanud, et nemad pole tööjõupiirangu kehtestamisest huvitatud. Soome soovib Eesti tõttu üleminekuaega, kuid see võib piirduda kahe aastaga. Eesti teatavasti ei ole seni aktsepteerinud Ungari ja T?ehhi kombel ELi seisukohta, vaid on võtnud selle teatavaks.

Tuntumaid ELi laienemisseisukohti on, et esimesed uued riigid pääsevad ELi enne 2004. aasta Euroopa parlamendi valimisi. See eeldab läbirääkimiste lõpetamist 2002. Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Günter Verheugen ütles kolmapäevases Financial Timesis, et selleks ajaks suudavad läbirääkimised tõenäoliselt lõpetada Ungari, T?ehhi, Sloveenia ja Küpros.

Hinnates Rootsi eesistumisperioodi Eesti välisministeeriumi seisukohalt, ütles pressisekretär Tiina Maiberg, et Eesti on rahul, sest saavutas kõnelustel oodatud läbimurde, sõlmis kokkuleppe esimeste üleminekuperioodide osas ja sulges mitu rasket peatükki. Seetõttu loodab Eesti kõnelused lõpetada 2002. aasta esimesel poolel, mistõttu Maiberg ei osanud öelda, miks Verheugen Eestit ei maini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing