Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigikogu aeglane töö toob inimestele kahju

Inno Tähismaa 15. juuni 2001, 00:00

Nii näiteks peaks väärtpaberituru seadus kehtima juba 1. juulist, kogumispensioni seadus 1. septembrist. Võlaõigusseadusega on riigikogu eri koosseisud tegelenud juba 1993. aastast peale ja selle kohta kindlat jõustumistähtaega polegi.

Maksuseaduste osas on riigikogu sel aastal kõik olulised muudatused vastu võtnud, arvas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna asejuhataja Marek Uusküla. Küll lükkub ilmselt poole aasta võrra edasi ehk järgmise aasta juulisse tolliseadustiku jõustumine, kuid Uusküla sõnul on see isegi hea, sest nii jõuab vajalikud rakendusaktid vastu võtta.

Kogumispensioni seadus tähendanuks reaalset algust pensionireformile, mis pidi algama juba mõned aastad tagasi. Kolm aastat hiljem tähendab pensionireformi II samba ehk kohutusliku kogumispensioni rakendamine seda, et iga palgatöötaja maksab 2% palgast pensionifondi ja tema arvele kantakse veel täiendavad 4% riigi poolt. süsteem on kohustuslik enne 1983. aastat sündinutele (18aastased) ja vabatahtlik 1983?1942 sündinutele.

Kogumispensioni seadusega tegelenud riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ütles, et seadus oleks võinud olla juba vastu võetud, ent kuna selles oli kaasatud eripensionide maksustamine, olid selle vastu mitmed riigikogu liikmed.

Riigikogu liikmed on ühed neist, kelle suhtes kehtib eripension. Praeguse arvestuse järgi oleks maksustatud tulumaksuga pension, mis on üle 4000 krooni kuus. Nii tuli rahanduskomisjonil eripensione maksustav osa seadusest välja võtta ja see riigikogule esitada eraldi kinnitamiseks, et mitte seada ohtu kogu seaduse vastuvõtmist. See aga tähendas järjekordset ajakulu, mistõttu seaduse vastuvõtmine venib.

Jürgenson ütles, et riigikogu koguneb taas 28. augustil presidenti valima ja üks võimalus on siis vastu võtta ka kogumispensionide seadus. Suure tõenäosusega aga venib asi hiljemaks, mistõttu seadus jõustub ka hiljem.

Esialgse kava kohaselt pidi 1. septembril jõustumise korral algama pensionifondide ettevalmistamine 1. veebruarist kuni 1. maini ja reaalsed maksed oleks inimestelt hakanud laekuma järgmise aasta juulist.

Kindlustusspetsialistid on seaduse vastuvõtmist pikisilmi oodanud, sest raha saavad omale Hansa- ja Ühispanga juures tegutsevad pensionifondid.

Hansapanga Kindlustusseltsi juht Priit Potisepp ütles, et T?ehhi ja Ungari näite põhjal liitub teise sambaga ligi pool tööealisest elanikkonnast, mis Eestis tähendab ligi 250 000 inimest. Praegu kindlustab vabatahtlikult oma pensioni alla 10% elanikkonnast ehk 30 000 inimest.

Ühispanga Varahalduse juures tegutseva pensionifondi fondihaldur Vahur Madisson tunnistas, et kogumispensionide seaduse vastu võtmata jätmine valmistas talle pettumuse. Praegu on Ühispanga pensionifondi maht 5,8 mln krooni. Seadus tähendaks mahu hüppelist kasvu ligi 10 korda.

Väärtpaberi turu seaduse vastuvõtmisega viivitamine tähendab, et väikeinvestorite õigused pole jätkuvalt piisavalt hästi kaitstud olemasoleva, 1993. aastal vastu võetud seadusega. Seaduse väljatöötamisega tegelenud rahandusministeeriumi finantsosakonna spetsialist Lembit Olev ütles, et seaduse jõustumine on 1. juulist edasi lükatud 1. novembriks. Seaduse üks olulisemaid osasid puudutab ülevõtupakkumisi, kus väikeinvestoritele tagatakse samaväärsed õigused suurtega.

Tõeliseks kultusseaduseks on riigikogus saanud võlaõigusseadus, millega on tegelenud kõik kolm riigikogu sõjajärgset koosseisu alates 1993. aastast ja mis jäi taas vastu võtmata.

Seadusega tegelev riigikogu ametnik Olavi Jänes tunnistas, et pidevalt tehakse seaduse eelnõusse täiendusi ja parandusi, mistõttu selle vastuvõtmine on veninud. Seaduse väljatöötamisega tegelenud vandeadvokaat Aleksander Glikman tunnistas, et nüüd ollakse lõpuks nii kaugel, et teoreetiliselt on võimalik see vastu võtta.

Seadus kaitseb eelkõige tavalist inimest ehk tarbijat või väiksemat ettevõtet suurte ettevõtete ja monopolide eest. Samuti on uues seaduses sees mõisted ?liising? ja ?faktooring?, mida vanades pole. Glikmani väitel võimaldab seaduse vastuvõtmine muuta liisinglepped lihtsamaks. Tema sõnul on kahju, et seaduse vastuvõtmine on veninud, sest seadust oli plaanis presenteerida sügisel Tartu Ülikooli juures toimuval konverentsil.

___________________________________________

Riigikogu

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing