Eesti meeste tulus sääseäri

Sirje Niitra 18. juuni 2001, 00:00

Nii kummaline, kui see ka ei tundu, sündis sääseäri nõukogude aja lõpul riikliku väikeettevõtte Eesti Aerokosmiline Agentuur varemetelt, mille peadirektori kohuseid Lokk täitis. Kõlava nimega asutus allus Nõukogude Liidu kaitseministeeriumile ja selle ülesandeks oli sõjatööstuses kasutatavatele tehnoloogiatele tsiviilelus rakenduse leidmine. Ühe väljundina nägid tallinlased sajandivahetuse laser?õud, mis küll rahapuudusel plaanitust tagasihoidlikumaks osutus.

?Kui kosmodroomid jäid teisele poole piiri, osa inimesi aga siiapoole, tuli neile mingi rakendus leida,? selgitab Lokk. Koos ühe tollase akvaristikast huvituva kolleegi Aleksander ?apavaloviga alustati 1992. aastal Siberi sääskede rahaks tegemisega. Üks pani projekti oma teadmised, teine raha.

Siber oli tollal Euroopa jaoks avastamata maa. Mehed võtsid pikaajalisele rendile kaks järve ja palkasid kohalikud mehed kahel kuul aastas, mais ja juulis, järvevee kihisevalt pinnalt sääski püüdma ja kuivatama. Eesti kaudu läksid sääsed, mis on Eesti omadest tunduvalt suuremad ja rammusamad, Saksamaale, kus need kalade ja lindude söödaks töödeldi. Vastu tõi Lokk akvaariumitarvikuid ning juba valmis kala- ja linnutoitu sellistelt tuntud firmadelt, nagu Vitagraft ja Tetra.

Ajal, mil kõige kasulikumaks peeti raudtee kaudu vaske vedada, arvestas Lokk välja, et kilogramm kurde tuleb palju tulusam, aga veelgi kasulikum oli kilogramm sääski. ?Kui vaske varastasid mafioosod, kurde püüdsid piirivalvurid, siis sääskede vastu ei tundnud keegi huvi,? naljatab ta.

Kord eksis mitu konteineritäit sääselaipu Saksamaa asemel Taani. Mõne aja pärast tuli Taani tollist teade, et kuna kaubale on tehtud toidusertifikaat, tuleb selle eest arve tasuda. Selgus, et sealne toll oli teinud kaks nädalat kõikvõimalikke analüüse ja leidnud, et kaupa võib müüa inimtoiduna Euroopa Liidu riikides. Omanikel ei olnud aga kavas sääski inimestele sisse söötma hakata, seetõttu jäi taanlaste püüdlikkus tasustamata.

Lokk räägib, et algul oli sääseäri väga rentaabel ja eestlaste käes oli pool kogu Euroopa turust. Viimasel ajal on aga ka venelased ise asja tõsiselt ette võtnud. Eesti kaudu sääskede Saksamaale eksportimine ei tasu enam ära ja Loki firmal Raconda on kavas moodustada Venemaal oma tütarfirma. Kohalikud kantpead taluvad Siberis eestlaste äri vaid seetõttu, et nende tehtud reklaam on abiks kõigile. Teiseks ei kujuta Eesti firma neile ka erilist konkurenti. Nimelt vahetavad venelased sääsed Euroopas pruugitud riiete ja kodumasinate vastu ja teenivad niiviisi ülisuuri kasumeid.

Tegelikult on geograafi haridusega Lokk õppinud Rootsis ettevõtluskonsultandiks ja peab seda oma põhitegevuseks senini. Praegu tegeleb tema firma KILK Ltd. Valga Külmvagunidepoos tekkinud sasipuntra lahtiharutamisega. Vaatamata tagasilöökidele pole mees kaotanud ka lootust Saaremaale süvaveesadama rajamiseks, sest on veendunud, et see on saarte arenguks hädavajalik. Kuna palja nõuga ei tee ettevõtluses suurt midagi ära, soetas Lokk endale veel teisegi firma. ASi Regionaalinvesteeringud kaudu otsib ta raha nii kehvade ettevõtete saneerimiseks kui ka edukate firmade arendamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing