Kadunud aktsionär

Helen Pürg 18. juuni 2001, 00:00

Aktsiate kohustuslik registreerimine teeb eelkõige peavalu aktsiaseltsidele, kus on palju aktsionäre. Sageli on väikeaktsionärid kaotanud huvi oma osaluse vastu äriühingus, sest edukas äriühing on pööranud põhitähelepanu investeeringutele, edutu aga pole kasumit teeninud. Tulemuseks võib olla, et aktsionärid ei ole aastaid saanud dividendi või saadud tulu olnud kaduvväike. Nii on nad jätnud juhatusele teatamata oma elukoha vahetusest ega ole võtnud seisukohta aktsiate edasise saatuse suhtes.

Pahatihti pole aktsiaid pärandvara hulka arvatud. Seda põhjusel, et aktsionär, kes oli teinud testamendi, oli jätnud need seal nimetamata. Kui testament puudus, ei pruukinud pärijad teada aktsiate olemasolust või puudus neil huvi üksikute aktsiate omandamise vastu.

Eeltoodut arvestades tuleb aktsiaseltsi juhatusel leida äriühingu jaoks vähem koormav lahendus väärtpaberikontode avamiseks aktsionäridele, sest ajutised väärtpaberikontod tuleb avada kõigile, kes seda ise mingil põhjusel ei ole teinud. Samas ei ole nende kontode teadmata ajani ülevalpidamine lahendus.

Tähelepanu väärib ka asjaolu, et sellist toimingut loetakse seaduse kohaselt erisoodustuseks, mille pealt tuleb maksta nii sotsiaal- kui ka tulumaksu.

Seega peaksid aktsiaseltsid enne aktsiate registreerimist tegema kindlaks, kui palju on neil aktsionäre, kellega ei õnnestu kontakti saada ja kui suure osa moodustavad nende aktsiad kogu kapitalist. Üheks variandiks kadunud aktsionäride uute aadresside teadasaamiseks on teha järelepärimine rahvastiku registrisse. Teavet antakse seadusele tugineva põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Päring ühe isiku kohta maksab 10 krooni, mis tuleb tasuda registris, kes seejärel annab vastuse orienteeruvalt viie päeva pärast. Pärimisregistrist on võimalik kadunud aktsionäri surmatunnistuse või isikukoodi alusel teada saada, kas ja millise notari juures on avatud pärimisasi. Kui aktsionäri asukohta või andmeid tema pärijate kohta ei suudeta kindlaks teha, siis ei ole mõtet ajutisi kontosid ?kadunud hingedele? avada.

Üldkoosoleku pädevuses on otsustada, mil viisil lahendada kadunud aktsionäride aktsiate küsimus. Võimalik on aktsiate nominaalväärtuse tõstmine koos aktsiate üldarvu vähendamisega ja osade aktsiate tühistamisega. Teadaolevatele, kuid initsiatiivi mitte üles näitavatele aktsionäridele võivad huvitatud isikud aga teha ettepaneku oma aktsiate müügiks.

Väärtpaberite pärija peab teadma, et väärtpaberite käsutamiseks tuleb tal kanda need esmalt väärtpaberiarvele. Vastav toiming tehakse kontohaldurpangas analoogselt teistele investori korraldusel tehtavatele toimingutele. Selleks, et väärtpaberid jõuaksid pärija kontole, tuleb pangale esitada notariaalselt tõestatud pärimisõiguse tunnistus.

Pärijate puudumisel pärib aktsiad riik. Riigil on pankades väärtpaberikontod olemas ja aktsiaseltsil tuleb aktsiad nendele kontodele kanda.

Teisalt võib aktsiaseltside meeleheaks öelda, et suurt kära tekitanud ajutise konto avamise ja hoolduse ülemäära kõrgeid tasusid on depositoorium alates 14. maist oluliselt alandanud. Ajutise konto avamine füüsilisele isikule maksab senise 400 krooni asemel 100 krooni. Juriidilise isiku suhtes jäi hind samaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing