Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kodanik on riigile suurepärane lüpsilehm

18. juuni 2001, 00:00

Iseenesest absurdne olukord, kui auto maksab vähem kui selle registreerimine, ent just sellise olukorras oli üks pensionär oma Zaporo?etsiga. Sellele, miks on lõivud just nii suured, nagu nad on, leiavad ametnikud erinevaid põhjendusi. Aus mees, siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp, tunnistab reedeses SL Õhtulehes otsesõnu, et lõivumäärad on laest võetud.

Äripäeva arvates tuleb riigilõivumäärad üle vaadata ja kehtestada nad täpselt sellises suuruses, kui palju ühe või teise toimingu tegelik kulu on.

Kui 1999. aastal uus riigilõivu seadus vastu võeti ja lõivumäärad lakke hüppasid, kinnitas rahandusminister Siim Kallas, et eelnevalt on kõik numbrid hoolega kalkuleeritud. Samas mainis ta, et üks lõivumäärade korrigeerimise eesmärk on täiendava raha leidmine riigieelarve jaoks.

Seega võis lõivude muutmine küll kalkuleeritud olla, ent kalkuleerimise alus ei olnud mitte kulupõhisus, vaid eelarveaukude täitmine. Ja eelarvelisa tuli pärast uute lõivumäärade kehtestamist tublisti ? lõivuraha laekumine kasvas üle 37%. Et riigilõivud pole kuskiltki otsast kulupõhised, näitab kujukalt autoregister. Registrikeskuse asedirektor Teo Saimre ütleb, et nende käest pole keegi enne uute lõivude kehtestamist mingeid kuluarvestusi küsinud. Tulemus on aga see, et register toob riigile sisse poole rohkem, kui ise kulutab. Saimre nentimist, et autoomanik on riigile hea lüpsilehm, võib laiendada kõigi kodanike peale.

Siseministeeriumi põhjendus, et lahutus on abiellumisest kolm korda kallim seetõttu, et nii üritab riik inimesi rohkem koos hoida, on pehmelt öeldes veider. Kui ikka pere on lõhki, kõlbab paber, mille järgi nad ametlikult veel abielus on, vaid ministeeriumi statistika jaoks.

Hüva, võib öelda, et lõiv on konkreetne ühekordne tasu mingi teenuse eest. Seega peaks see põhinemagi teenuseks tehtud kuludel. Kindlasti on inimesi, kes abielluvad vaid üks kord elus, kes ostavad oma elu jooksul vaid ühe auto jne, ent nii ei tee kõik. Ettevõtjatel on nt äriregistriga küll rohkem suhtlemist kui kord elus.

Kui aga lõivude tõstmise eesmärk on riigikassa täitmine, kannavad lõivud juba maksude eesmärki ja peaksid siis kandma ka maksu nime. Samuti peavad nad sel juhul olema arvestatud üldise maksukoormuse hulka. Kui riik ei hakka järgima põhimõtet, et lõiv peab olema nii suur, kui on tegelik kulu , siis on väga lihtne varjatult maksukoormust suurendada. Nii ongi praegu tehtud. Räägitakse maksukoormuse vähendamisest, kuid samas tõstetakse lõive . Üldpilt peaks ilus olema, kuna lõive maksukoormusesse ei arvestata.

Maksja seisukohalt võttes ei ole neil kahel asjal aga vahet. Üksikisiku tasandil riigile makstav summa suureneb. Ja kui taas tagasi tulla Siim Kallase sõnade juurde lõivude eesmärgist ? riigikassat täita ? on toimetuse arvates küll väga vale viis autot registreerides või abikaasast lahutades riigikogu liikmetele palka maksta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing