Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vanad trahvinõuded ummistavad postkaste

Inge Rumessen 18. juuni 2001, 00:00

Pärast seda, kui liikluskorralduskeskus andis märtsi lõpus kohtutäituritele üle tasumata trahvinõuded, on hakanud autoomanikele laekuma massiliselt täitekutseid. Ühisliising on enamiku 500 täitekutsest saanud just viimastel nädalatel. Kõige vanemad trahvid on pärit 1999. aastast.

Hansa Liising Eestisse laekub neid peaaegu iga päev ning Hansa Liising Eesti juristi Kaspar Noore sõnul pole see arv enam kolmekohaline.

Justiitsministeerium loodab, et praeguse tempo jätkudes peaks vanade trahvinõuete probleem olema lahendatud südasuveks.

?Me ei näe õiguslikku alust tasumata trahvide sissenõudmiseks meilt, sest rikkuja on olnud sõiduki kasutaja,? selgitas Kaspar Noor.

Sõlmitud liisinglepinguga on auto kasutajal kohustus kanda kõik kasutamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud, sealhulgas ka rahatrahvid. 31. jaanuarini kehtinud liiklusseaduse järgi sai pöörata trahvinõude omaniku vastu juhul, kui kasutajat ei ole võimalik tuvastada. Kehtivas liiklusseaduses sellist paragrahvi aga ei ole.

Ühisliisingu arendusdirektor Ove Muuk ütles, et nad kavatsevad kohtu kaudu vaidlustada kõik liisingufirmale kui sõiduki omanikule maksmiseks esitatud nõuded.

Hansa Liising Eesti aga käib pretsedenti loovat kohtuteed juba teist aastat ning on selle aja jooksul läbinud kõik kolm kohtuastet. Lahendini, mis seadusandlikult määraks eri osapoolte rolli selliste nõuete rahuldamisel, pole aga jõutud.

?Meile on pandud kohustused, mida me tegelikult ei pea kandma ning mis tekitavad juurde suure lisakoormuse,? ütles Noor. ?Võib vaid kujutleda, millise koormuse see tooks kaasa kohtutele, kui alustada kohtuvaidlusi kõikide trahvinõuete osas.?

Liikluskorralduskeskuse andmetel on mais tehtud ainuüksi Tallinnas 9469 parkimistrahvi, mis on poole võrra rohkem kui aprillis. ?Pärast seda, kui kohtutäiturid on aktiivseks muutunud, on inimesed hakanud oma trahve palju rohkem ära maksma,? ütles Tallinna Liikluskorralduskeskuse juht Vello Koonik.

Iga tasumata trahvisumma arvel teenivad kohtutäiturid 250 krooni ja seda juba hetkest, kui nõue liikluskorralduskeskusest nendeni jõuab. Juhul kui täituri kirja peale trahvi ja täituritasu ära ei maksta, ilmub samasisuline kuulutus Ametlikes Teadaannetes. Kui võlgnik ka sellele ei reageeri, on täituril õigus võtta vajaminev summa inimese pangaarvelt.

Võrreldes jaanuariga on trahvide laekumine liikluskorralduskeskuse andmeil suurenenud ligi kolm korda. Vello Kooniku sõnul on tal kaks A4- formaadis paberit autode numbritega, millele on tehtud üle kümne parkimistrahvi. Kolm inimest on aga saanud üle saja parkimistrahvi.

106 parkimistrahviga Noorte Kultuuriklubi peakoka Toomas Läätsi trahvisumma küünib poolesaja tuhande kroonini. ?Eks ma pean midagi ette võtma ja juristilt abi paluma,? ütles Lääts. ?Asi sai alguse sellest, et mul on töökohustuste tõttu pidevalt vaja Pikal tänaval parkida, aga ma polnud nõus parkimiskorraldajatele tasuma altkäemaksu tuhat krooni kuus. See ei garanteeri ju, et nad trahvi ei tee. Iga päev aga mitusada krooni parkimispiletitele kulutada ma ka ei suuda.? Lääts on saanud kõik trahvid vaid aasta jooksul.

Tasumata trahvide edetabelit juhib OÜ Kindlustusjuht 107 nõudega. Firma juhi Reet Lahesalu sõnul ei eita ta nõudeid nende vastu, kuid juhataja vahetusega seoses pole neil enam mingeid kontakte eelmise juhataja Peeter Lumiste ega ka Hansa Liisingu kaudu renditud trahve saanud autoga. Lumiste ise ei teadnud parkimistrahvidest midagi.

Liikluskorralduskeskusel on kindel plaan muretseda kõikidele kontrolöridele digifotokaamerad, praegu pildistatakse vaid teisaldatud autosid. ?Kontrolörid käivad ikka kahekesi ringi ning meil ei ole põhjust ametnikes kahelda.?

Tallinna Liikluskorralduskeskuse jurist Tarmo Sulg selgitas, et inimesel on õigus 15 päeva jooksul pärast parkimistrahvist teadasaamist see halduskohtus vaidlustada. Kuigi suhteliselt raske on tõestada, kas inimene sai trahvikviitungi kätte autoklaasi vahelt või kuulis sellest esmakordselt alles kohtutäituri kaudu, pole Sule sõnul senimaani kohus seda probleemiks pidanud. Seaduse järgi tuleb enne vaidlustamist trahv siiski tasuda, kuid viimasel ajal pole kohtud seda nõudnud. Kohtukulusid seoses apellatsiooniga inimesele ei teki, maksta tuleb vaid riigilõiv, mis on 10 protsenti trahvisummast. ?Ligi 75 protsenti kaebustest laheneb siiski meie kasuks,? ütles Sulg. ?Eks peamine põhjus ole see, et inimesed ei tunne nii hästi haldusseadustikku ja kellel ikka juristi haridust pole, sellel on väga raske kaebust koostada.?

Majanduskaitsebüroo juhatuse esimees Lauri Vitsut on kogunud parkimistrahve paarikümne tuhande krooni eest ja ei kavatsegi neid ära maksta.

?Ma ootan, kuni riigikohus loob mingi pretsedendi,? ütles Vitsust. ?Kaebuse esitamine pole mulle hetkel majanduslikult kasulik.? 780kroonise trahvinõude vaidlustamisel kuluks tal avalduse kirjutamisele paar tundi, mille jooksul ta võiks teenida 1500 krooni.

Kolmel inimesel on poolesaja tuhande kroonine parkimistrahv

  • Kindlustusjuht OÜ (Peeter Lumiste) 107 tk ~49 000 kr
  • Toomas Lääts 106 tk ~54 000 kr
  • Kadi Pärnits 104 tk ~47 000 kr
    Allikas: Tallinna Liikluskorralduskeskus

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing