Majandusministeerium kaitseb segadust bülletäänide ümber

Artikkel

- Uudised
- Merike Ojasson
- 18. juuni 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandusministeerium kaitseb segadust bülletäänide ümber
Riigihangete bülletääni kirjastamiseks kulus vaid neljandik 2,6 miljonist kroonist, mis bülletääni tellijatelt ning pakkumiskuulutuste avaldajatelt aastatel 1997?2000 kokku koguti.
Ülejäänud 1,9 miljonit on kulunud majanduskulude, töötasude, õigusabi ostmise ning riigihangete ameti juhtide välislähetuste peale.
Riigihangete ameti peadirektori Ülo Sarve poolt majandusministrile esitatud aruandes on kirjas, et kui pakkumiskuulutustest ja bülletääni tellimustest sai mittetulundusühing möödunud aastal tulu üle miljoni krooni, siis bülletääni trüki- ja levikulud moodustasid sellest vaid 273 500 krooni.
Majandusministeeriumi teenistusliku järelevalve komisjoni arvates on seesugune kulude jagunemine igati seaduslik ja otstarbekas. Uurimiskomisjoni ei näinud midagi imelikku selles, et aastatel 1997?2000 on MTÜ kulutanud näiteks juriidilise õigusabi ostmisele ligi 251 000 krooni.
Mittetulundusühingu Eesti kaubanduse ja logistika ühingu tegevjuht Harri Liiv ei avalikustanud eile, milleks ja kellelt igal aastal kümnete tuhandete kroonide eest õigusabi osteti. ?Kellelt vaja on olnud, sellelt oleme võtnud. Neid on mitmeid olnud, teevad lepingulisi töid. Mina ei taha teiega rääkida,? ütles Liiv.
Õigusabi teenuste ostmise küsimustele ei vastanud ka riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve, kes kuulub koos ameti peadirektor Ülo Sarvega mittetulundusühingu juhatusse.
Järelevalve komisjonis ei äratanud tähelepanu ka tõsiasi, et eelmise aasta jooksul moodustasid ühingu tööjõukulud sama suure summa kui bülletääni trükikulud. Ometi on teada, et ühing tegeles vaid materjali trükieelse ettevalmistamisega, kogu vajalik infopakett pandi kokku riigihangete ametis.
Komisjonis ei tekitanud küsimusi asjaolu, et 47 000 krooni eest käisid riigihangete ameti juhid välislähetustes Hongkongis, Stockholmis ja Kopenhaagenis.
Mittetulundusühingus oli palgal kolm inimest, nende keskmine töötasu ületab aruandes esitatud numbrite järgi Eesti keskmise kuusissetuleku, samas on nende väljaõppeks omakorda kolme aasta jooksul kulutatud 58 000 krooni.
Majandusministeeriumi teatel ei ole Sarv ega tema asetäitjad ametlikult mittetulundusühingult palka saanud. Samas kinnitas ühingu juhataja Harri Liiv, et lepinguliste tööde eest on tasu saanud teised riigihangete ameti töötajad.
?See raha ei olnud neil mitte iga kuu, vaid lepinguliste tööde eest. Tegid seda tööd, mis meil ühingul vaja oli. Mitte ainult andmebaasiga seotut, aga ka analüüse. Kord on saanud raha ühed, kord teised inimesed,? ütles ühingu juhataja Harri Liiv.
Majandusministeeriumi avalike suhete juhi Karin Varkeli teatel said ühingust palgalisa info- ja analüüsiosakonna juhataja ning infobülletäänitalituse kaks töötajat ja sekretär. Isegi sellisele faktile vaatamata leidis teenistusliku järelevalve komisjon, et riigihangete ameti tegevuses ei ole seoses bülletääni väljaandmisega seaduserikkumisi.
Vabariigi valitsuse seaduse järgi peab nii riigihangete ameti juhtide kui kogu ameti tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle valvama majandusminister Mihkel Pärnoja.
___________________________________________
Riigihangete amet
Hetkel kuum