Maksukorralduse seadus ? hulk uusi mõisteid

Uues maksukorralduse seaduses on palju uusi mõisteid. Nt § 11 sätestab uurimispõhimõtte. Maksuhaldur on kohustatud maksude tasumise õigsusekontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki antud asjas tähendust omavaid asjaolusid. Kui maksuhaldur avastab iseseisvalt maksukohustust suurendava teguri, tuleb seda maksustamisel arvesse võtta.

Kaalutlusõiguse (§12) põhimõte on sätestatud analoogselt haldusmenetluse seadusessätestatuga. Maksuhaldur peab maksude kogumisel otsustama, kas mingisugust maksustamise abinõu kasutusele võtta. Ta peab arvestama kaalutlemisõigust andva seaduse mõtte ja eesmärgi ning volituse piiridega. § 13 sätestab maksukohustuslase ärakuulamise. Ärakuulamise põhimõte on sätestatud ka uues haldusmenetluse seaduse eelnõus. Uuendusena makstakse enammakse tagasi ka isikule, kes vastutab teise isiku maksuvõla tasumise eest ning keda maksuhaldur on haldusaktiga kohustanud seaduses ettenähtust suurema maksusumma tasumiseks.

Maksuametil on õigus ettevõtja dokumente või esemeid ära võtta juhul, kui need viitavad arvatavalt toimepandud õiguserikkumisele, samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel. Maksukorralduse seaduse eelnõu § 156 lõike 2 kohaselt isik vabastatakse karistusest, kui ta enne antud asjas revisjoni või haldusõiguserikkumise menetlusealustamist tunnistas maksuhaldurile kirjalikult üles kinni pidamata jäänud maksusumma ning on asunud tasuma maksusummat.

Lähtuvalt justiitsministeeriumi ettevalmistatud sunniraha ja asendustäitmiseeelnõus sätestatust on maksuhaldurile antud võimalus rakendada selliseid uusi sunnivahendeid nagu sunniraha ja asendustäitmine mitterahaliste kohustuste täitmisele sundimiseks. Sunniraha ajab ettevõtjatele hirmu nahka. Eelnõu § 93 sätestab maksuhaldurile võimaluse rakendada maksudeklaratsiooni või selle paranduste esitamata jätmise eest sunniraha.

Arvestatud on riigikogu menetluses olevat asendustäitmise ja sunniraha seaduse eelnõu, milles on sätestatud eelnimetatud sunnivahendite rakendamise põhimõtted. Sunniraha seab viivitajale karistuse. Maksuhaldur võib § 93 alusel rakendada sunniraha juhtudel: 1)kui deklaratsiooni pole esitatud seaduses sätestatud tähtpäevaks; 2)kui maksuhaldur on kohustatud isikule enne deklaratsiooni esitamise tähtpäeva kohustust meelde tuletanud; 3)kui maksuhaldurile on esitatud puudustega deklaratsioon ning puuduste kõrvaldamiseks on antud tähtaeg.

Kui maksuhaldur kasutab talle maksukorralduse seaduse § 61?63 sätestatud õigust nõuda infot ja tõendite esitamist määrab kohustuse täitmise tähtpäeva maksuhaldur ja koos kohustuse panemisega saab teha hoiatus sunniraha rakendamise kohta. Saab taotleda ka kohustuse täitmise tähtpäeva pikendamist ja sel juhul sunniraha esialgu ei rakendata.

Sunniraha võib rakendada korduvalt. Et paremini tagada rakendatavat sunnivahendit, on sätestada sunniraha rakendamise konkreetsed piirid. Seetõttu on sätestatud esimesel ja teistel sama kohustuse täitmiseks rakendatava sunniraha ülemmäär 50 000 kr. Samas on säilinud trahvimise võimalus deklaratsiooni mitteesitamise eest. Trahvi rakendatakse vaid juhul, kui isikule ei ole tehtud sunniraha rakendamise hoiatust. Süsteem peaks tagama piisavalt efektiivselt deklaratsiooni esitamise kohustuse täitmise.

Seadus lubab endiselt ka lootusetu maksuvõla kustutamist. Füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmine siis lootusetu ja ebaõiglane, kui see on nii suur, et arvestades isiku keskmist sissetulekut ei ole tal võimalik võlga ära maksta, samuti kui maksmine seaks ohtu tema ja ta ülalpeetavate eksistentsi.