Töölepinguseaduse eelnõu puudused

19. juuni 2001, 00:00

  • Ei sisalda võimalust sõlmida kokkulepet, millega töötaja kohustub pärast töölepingu lõppemist hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust;
  • ei järgi võrdse kohtlemise printsiipi: töötaja peab lepingu ülesütlemisest tööandjale teatama 1 kuu ette, tööandja aga töövõtjale 1?4 kuud ette;
  • piirab tööandja õigust vaidlustada töölepingut, mis sõlmiti nt pettuse teel;
  • ei võimalda sõlmida individuaalkokkuleppeid, mis oleksid sobilikumad kui kollektiivlepingud, arvestades Eesti valdavalt väikeettevõtete keskkonda;
  • seab tööandjale piiranguid töötajate valikul.

___________________________________________

Töölepingu lõpetamine töötajaga, kes oma tööülesandeid sisuliselt ei täida ning kes vaid formaalselt oma töökohal viibib, on tööandjale väga raske või isegi võimatu. Töötajate õigused on selles osas väga hästi kaitstud. Töövaidlusi lahendavates institutsioonides domineerib äärmiselt formalistlik lähenemine ning sisuline külg jäetakse tagaplaanile. Järeldus ? tööandjal tuleb töölepingut lõpetades otsida töölepingu lõpetamiseks formaalseid põhjendusi.

___________________________________________

Eesti tööseadustik paneb tööandjale palju kohustusi. Nii on töövõtjal suhteliselt lihtne neist mõne alusel tööandja tegevust vaidlustada. Selles mõttes soosivad Eesti seadused töövõtjat. Ent samas pole Eestis nii põhjalikke ametiühingute ja tööandjate vahelisi kokkuleppeid kui näiteks Soomes. Sellepärast ongi meil tööseadustikus nii tugevad töötajat kaitsvad sätted ? teisi teid töötaja huvide kaitsmiseks lihtsalt pole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing