Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühepäevakaupleja amet lubab korralikku teenistust
Daytrading ehk ühepäevakauplemine börsil sai võimalikuks alles mõned aastad tagasi, kui tehingute sooritamine muutus elektrooniliseks. See muutis tehingutasud madalamaks ning võimaldas kiirelt otsuseid teha ka maaklerfirmadega mitte seotud inimestel. Ühepäevakauplemise mõte seisneb selles, et ostad endale mõnesaja tuhande krooni eest ühe või kahe firma aktsiaid ning ootad, millal toimub päevasisene aktsiahinna tõus. Väikese tõusu korral müüd aktsiad ning ostad sobival hetkel uued väärtpaberid. Kasumid ei ole korraga suured, kuid pidevalt õnnestunud tehinguid sooritades võib teenida tuhandeid kroone päevas. Kui aktsia hind hakkab langema, müüd aktsiad kohe ning ostad madalamalt hinnalt uuesti või investeerid teise ettevõttesse.
Poolteist aastat tagasi hakkas Margus (nimi muudetud) daytrading?uga tegelema. ?Selleks peab olema raha, mida ei karda kaotada,? teab ta. Margus mängis 20 000?30 000 dollari suuruse portfelliga, Eesti kroonides umbes poole miljoni krooniga. Peamiselt ostis ta aktsiaid USA Nasdaqi börsil, investeerides tavakodanikule tundmatutesse infotehnoloogiafirmadesse. Päevas sooritas ta kuni kolmkümmend tehingut, mõnel päeval ei teinud ühtegi. ?Paarkümmend tuhat krooni õnnestub küll kuus endale organiseerida,? teatab ta.
?Turuolukord muutus ebaselgeks ja ettearvamatuks,? põhjendab ta kevadel ühepäevakauplemisega lõpparve tegemist. Tema sõnul on daytrader?i keskmine tootlus suurem kui pikaajalisel investoril. ?Suure tõenäosusega õnnestub väikeste kogustega, kuni miljoni krooniga, turgu lüüa,? leiab ta. Mõningatel perioodidel on turu liikumine väga loogiline, 1997?1999 oli daytrading tõeline kullaauk, meenutab Margus.
Maaklerfirma Hansapank Markets aktsiaturgude juhataja Lauri Lind ütleb seevastu, et daytrading on huvitav moodus, kuidas oma raha ära anda. ?Kui turg tõuseb, on daytrader?id üldjuhul plussis, aga vähem kui pikaajalised investorid,? sõnab ta. ?Kui aga inimene endale selle elukutseks võtab ja kaheksa või rohkem tundi päevas sellele pühendab, siis on tõenäosus suurem, et korralikku tootlust välja imeda,? lausub Lind. Et ühepäevakauplemist harrastada, peab tegutsema Linnu sõnul USA või Saksa börsidel, kus käibed on suured ja hinnad liiguvad palju. ?Riski ja tootluse suhe on selle puhul siiski paigast ära,? võtab Lind daytrading?u mõistlikkuse kokku.
Tallinna väärtpaberibörsi turuteenuste osakonna spetsialist Ardo Ingar ei välista, et ühepäevakauplejad tegutsevad ka Tallinna börsil. Tema sõnul on Eesti börsil aktsiate volatiilsus piisav, et näiteks Norma, Telekomi või Hansapanga aktsia hinna muutuselt kiiret kasu lõigata.