Eurorealistlik vastus eurooptimistidele

20. juuni 2001, 00:00

Ajal, mil eurodiskussioon tundub juba väljuvat ise-oled-tüüpi argumentide tasemelt tuli Matti Klaari artikli (Euroskeptikute vastutustundetu kriitika ÄP, 12.06.) stiil üllatusena, Pravda aegade meenutusena, kui kodanlikud (nüüd euroskeptilised) seisukohad tembeldati vastutustundetuiks ja iseseisvuse eest seisvad iirlased või eestlased lühinägelikeks natsionalistideks.

Mis puudutab fakte, nagu poleks argumente Eesti kiire ELiga liitumise vastu, siis neid on Aripäev jt lehed piisavalt tutvustanud, lühivastuses aitab meeldetuletusest, et need oleme jaotanud kolme gruppi:

  • halveneb meie majanduskeskkond ja konkurentsivõime (kehtestatakse tollid, kvoodid, tõusevad maksud jms.);
  • tekivad poliitilised ja sotsiaalsed probleemid just vaesematele inimestele (arvamusuuringute põhjal on enamik hääleõiguslikke valijaid kiire liitumise vastu, paljudel tekib raskusi toimetulekuga: hinnad tõusevad);
  • kiiret liitumist ei võimalda õiguslikud probleemid alates liitumise (võimu delegeerimise) vastuolust põhiseadusega kuni haldussuutmatuseni viia ellu ELi riigiülest ja harmoniseeritud seadusandlust.

ELi eeldatavad abi- ja toetusprogrammide summad Eestile (kuni 4 mld kr aastas) kujunevad ilmselt väiksemaks kui kulud, mida Eesti peab tegema igal aastal ELiga liitumiseks. Lisaks ei parane sellest oluliselt Eesti julgeolek. Seda saab loota vaid liitumisest NATOga. On erisusi, millega tuleb arvestada Norra, Islandi, ?veitsi ja Baltimaade suhetes ELiga.

Klaar pakub meile korrastatud turumajandust (omaaegse nimega ?isemajandamine plaanimajanduse tingimustes?). Tema ?kapitali täisvaba liikumise? õnn tähendab aga Eesti maa äraotsmise võimalust 3 mld kr eest (siin Klaar venelasi ei karda!).

On lause, millele kirjutaksime alla pea tingimusteta. Klaar kirjutab:?Kui me korra oleme Euroopa Liidule ?ei? öelnud, siis ei hakka enam keegi seda väikest riiki Euroopa ääremaal enam paluma ega märkagi, kas meid on või ei ole.? Paraku on Eesti geopoliitiline asend selline, mis seda ei võimalda. Kardame, et EL meelitab ja vajadusel sunnib meid ?jah? ütlema, et saada kätte see, mida härrastel vaja. Aga igavesti narr oleks olla vaene pruut, kes ise alandlikult härraste sülle jookseb.

Mida taotleme? Püüame olla eurorealistid, tugineda kättesaadava info analüüsile. Vaid interdistsiplinaarne ja süsteemne ELi teema käsitlemine võimaldab üle saada lokkavatest müütidest, ebatõdedest ja emotsioonidest ELi küsimustes. Meie eesmärk on võimalikult hea liitumisleping paljude erandite ja üleminekuaegadega ELi seadusandluse ja poliitikate suhtes. Praegu tuleks võtta aeg maha, et hinnata seniseid saavutusi ja kavandada läbirääkimiste lõppfaasi jaoks Eesti rahvuslikele huividele vastav strateegia ja taktika.

Me ei eita Euroopa solidaarsuse ja ELiga koostöö vajalikkust, kuid taotleme Eesti huvide arvestamist suhete arendamisel ELiga. Me ei arva, et EL on pahe iseeneses. Oleme seisukohal, et see positiivne, mis meie suhetes ELiga on juba saavutatud, vajaks arendamist. Me ei saa nõustuda sellega, et kiire ja läbimõtlematu võimu delegeerimine ELile on Eesti ainus poliitiline ?anss, mille peab ära kasutama, hetkegi koos rahvaga järele mõtlemata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:39
Otsi:

Ava täpsem otsing