Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Krediidipangast on saamas kinnisvaraettevõte

Inno Tähismaa 20. juuni 2001, 00:00

Krediidipanga mais ametisse asunud 28aastane juhatuse esimees Andrus Kluge ütles pärast eile toimunud aktsionäride koosolekut, et kinnisvarasse pandud 53 mln krooni tõi möödunud aastal tulu juba 12?13 mln krooni. Kinnisvara arendamise abil kavatseb pank teenida tänavu ligi 10 mln krooni puhaskasumit olukorras, kus pangandustegevus jääb ainult kergesse plussi. Möödunud aastal sai pank pangandustegevusest 8 miljonit krooni kahjumit, mida kattis tulu väärtpaberitest 4 mln krooni ulatuses ja muu (sh kinnisvara) tulu 21 mln krooni.

Kasumit vähendas möödunud aastal halbade laenude mahakandmine 36 mln krooni ulatuses. Sealhulgas on jäänud tulemata USAs asuvatele klientidele antud laenud 15 mln krooni ulatuses. Kokku on pank USAsse laenanud 126 mln krooni panga 88 mln aktsiakapitali juures. Panga suuremad osanikud on seejuures lisaks perekond Otsasonile (30%) maailma eri piirkondades (USA, Belize, Küpros, Taani, Grand Cayman) registreeritud vähetuntud firmad (56%). Andrus Kluge sõnul pole nimetatud firmad seotud panga suurosaniku, 70aastase Rein Otsasoniga (17% osalus) või ta ei tea, et oleks.

Panga endine juhatuse esimees ja praegune nõukogu esimees Rein Otsason oli eilsel koosolekul silmnähtavalt enesekindel ja ?ikk, teda iseloomustasid kallis ülikond, kuldsulepea ja kiviga klotsersõmus.

Suur osa ülejäänud aktsionäre jälgis eilset koosolekut, pisar silmis, sest pank pole juba kolm viimast aastat dividende maksnud ja möödunud perioodide kahjum ulatub 32 miljoni kroonini. Seejuures teenis pank möödunud aastal 2 miljonit krooni kasumit, millest pool läheb väljamaksmisele eelisaktsiate omanikele. Kokku on pangal lisaks suurtele veidi alla saja väikeaktsionäri, umbes samapalju on ka eelisaktsiate omanikke. Nende hulka kuuluvad peamiselt 1993. aastal ja hiljem aktsiaid ostnud eraisikud, kes panustasid Krediidipanka lootuses, et pank läheb börsile ja raha tuleb mitmekordselt tagasi. 1997?1998. aasta börsikrahh aga kustutas nende lootused ja oli ime, et pank üldse püsima jäi olukorras, kus sarnase suurusega EVEA ja ERA Pank tegevuse lõpetasid.

Otsasoni pilk oli enamiku koosoleku ajast laual olevatesse paberitesse suunatud. Oma ettekandes kirjeldas ta kinnisvara arendust kui põhilist vahendit kasumi suurendamisel ja möödunud perioodide kahjumi katmisel. Panga varasem kahjum 32 miljonit krooni on kavas katta paari aastaga, sellest 11 miljonit tuleb reservidest ja ligi 20 miljonit jooksvast kasumist. Samuti kavatseb pank tegeleda senisest tõhusamalt nn halbade laenude tagasisaamisel ja edaspidi vaadata, et halbu laene välja ei antaks. Dividende lubas Otsason 2003. aasta eest.

Panga kinnisvarategevuse eest vastutab juhatuse liige Ain Soidla. Suurimaks objektiks on Tallinnas Narva mnt 4 asuv peahoone (haldab 100% tütarettevõte AS Martinoza), mille pank ostis eelmisel aastal 27 mln kr eest. Samuti on valmimas Kadriorus Poska tänaval asuvad kortermajad. Martinoza käes on ka endine Ilmarise tehase peahoone Mustamäe teel.

?Ainult suuremal pangal on võimalus tülika asjaga mitte tegeleda,? kommenteeris panga juht Andrus Kluge vastu ujumist panganduses valitsevale trendile, kus püütakse kõik põhitegevusega mitte seotud tegevused lõpetada. Nii näiteks müüb Ühispank oma peahoone ja muud kinnisvaraobjektid.

Kluge sõnul on Krediidipangal ka oma turvaosakond, mille ülalpidamine on odavam kui sama teenus ESSilt või mõnelt teiselt turvafirmalt sisse osta. ?Meil on kogemus ja oskusteave olemas, miks mitte seda kasutada,? rääkis Kluge. Tema sõnul võib ainult põhitegevusega tegeleda siis, kui varade maht oleks 2?3 korda suurem ehk 2?3 miljardit krooni.

Tänavu küünib panga varade maht miljardi kroonini, see kasvas möödunud aasta jooksul 43 protsenti, mis on poole kiirem kasv kui pangandussektoris tervikuna. Panga hoiuste maht kasvas möödunud aastal 64 protsenti, mis on samuti kiirem kui panganduse keskmine 43protsendiline kasv. Pank sai möödunud aastal juurde 3000 klienti, see tähendab 15protsendilist kasvu. Suur osa panga uutest klientidest on noored. Panga missioon on keskenduda eraisikute ja väikeettevõtete paindlikule teenindamisele.

Panga uut hingamist juhtiv Andrus Kluge nimetas panga tänavuse aasta märksõnadeks peale kinnisvarategevuse internetipanga arendamist, maksekaardi arvelduskrediidi võimaldamist, kindlustuse pakkumist Bico-Leks kindlustusseltsi kaudu ja investeerimisfondide vahendamist.

Kuigi Baltimaade suurima IT-ettevõtte Hansapanga juht Indrek Neivelt nimetas pisipanga ponnistusi IT-turul mõttetuteks, sest see läheb liiga kalliks, on Kluge optimistlik. Juba praegu on Krediidipanga tehingud läbi netipanga tasuta olukorras, kus suurpangad küsivad ülekande eest 3 krooni.

Krediidipank küsib pangakaardi teenustasu on 10 krooni kuus, mis on samuti odavam kui suurpankade 15 krooni kuus. Kokku oli pangal möödunud aasta lõpus välja antud 1800 maksekaarti ja 60 krediitkaarti. Pangal endal sularahaautomaate ei ole ja raha väljavõtmine mistahes automaadist maksab 3 krooni. Möödunud aastal avatud netipangal on üle 1000 kasutaja.

Aktsionäride koosolek kinnitas panga tänavuse aasta audiitoriks Tiit Raimla. Kõik otsused möödunud aasta aruande kinnitamisel ja audiitori valimisel kinnitas koosolek ilma ühegi vastuhääleta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:39
Otsi:

Ava täpsem otsing