Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Marvet: BSA ajab kerget demagoogiat

20. juuni 2001, 00:00

Samas on olemas ka priivara ehk tasuta tarkvara. Kui me näiteks ostame faile pakkiva winzipi, siis oleme legaalne, kui aga paneme oma arvutisse mõne analoogse aga tasuta programmi, siis järelikult suurendame piraatlust. Rääkimata sellest, et kui me kogemata läheksime Linuxi ja StarOffice?i peale, siis oleksime maailma silmis äärmiselt pahad inimesed.

BSA ütleb, et olete väga pahad, ostke palun tarkvara. Selle asemel tuleks aga vaadata, milline on piraatluse jagunemine eri kategooriate vahel. Kas probleemiks on operatsioonisüsteem või näiteks kontoritarkvara. Kahtlustan, et BSA esitatav piraatlusenumber on tugevasti ülepaisutatud.

Kui palju Eesti piraattarkvara tõttu kaotab?

BSA öeldud 1,1 miljardit krooni aastas lähtub piraatluse nulltasemest. Isegi meie lähematel naabritel küünib aga see 40% kanti. Juhul kui me jõuaksime näiteks Soome tasemele, räägiksime ikkagi mitu korda väiksematest numbritest. Siin on tegemist kerge demagoogiaga.

Kas on ka uhke tunne, et üks tarkvarainimene toodab kümme korda enam lisaväärtust kui nt põllumees, nagu uuring väidab?

Uuringus on toodud, et tarkvaratöötaja teenib keskmiselt kaks korda enam kui Eesti keskmine palgasaaja, üle 8000 krooni kuus. Kui nad toodavad nii palju lisaväärtust, võiksid nad ka enam palka saada, aga ma kahtlustan, et kohati on siin uuringus mingi ebakõla.

Me võime BSA öeldud piraatlusemäära üle küll vaielda, kuid sellisena on ta nüüd maailma läinud. Mida soovitate edasi teha?

Ainuke võimalus tarkvara kasutajate eest seista on luua oma tarkvara kasutajate selts. Peaksime alustama sellest, lööksime selle 69% lahku. Vaatame, kus on probleem ja millega selle vastu võidelda.

Kui suur on teie hinnangul Eestis piraattarkvara osa?

Ma ei tahaks seda ennustada, see oleks veel suurem demagoogia, kui see, mida me kommenteerime. Küll aga ettevõtted hetkel legaliseerivad tarkvara. Ja legaliseerivad ka sellised väikefirmad, kellest seda ei ootagi.

Paraku on praegu probleemiks see, et kui sinu kontorisse tuleb kontroll ja leiab midagi kahtlast, siis lähed sa kohtusse. Ja selliseks külastuskäiguks piisab täiesti anonüümsest telefonikõnest. Kui kellelgi on näiteks konkurendiga mingi kana kitkuda, siis vahest kõige lihtsam võimalus on saata neile lihtsalt kedagi kaela. Midagi leiab alati.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:39
Otsi:

Ava täpsem otsing