Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Microsofti tarkvara läheb kallimaks
Tarkvaramüüja OÜ IT Arvutitarkvara juhataja Toomas Neemre ütles eile, et 1. juunist väljalastud uue tarkvara Microsoft Office XP hind juba 35 protsenti kõrgem kui Office 2000 oma ning on oodata, et hind tõuseb selle aasta lõpul veelgi.
?Tänavu hilissuvel müügilt väljavõetava Microsoft Office 2000 litsents maksab 5000 krooni, selle uuem versioon Office XP aga 6800 krooni, seega on just praegu kasutajal õige aeg läbi mõelda ja konsulteerida, milline on tema tarkvaravajadus ja kasutuse spetsiifika,? sõnas Neemre. ?Kui planeerimine jäetakse sügisesse suureneb vajaliku investeeringu maht juba 50?80 protsendi võrra. Microsoft on ütelnud juba kaks aastat tagasi, et tarkvara kallineb.?
Toomas Neemre sõnul kerkis USAs Microsofti tarkvara hinnatase Eesti turuga võrreldes kahekordseks juba Office 2000 turuletuleku ajal 1999. aasta lõpul, nüüd järgib seda trendi ka uuem tarkvaraversioon Office XP.
?Eestis tuleva hinnatõusu põhjuseks on tõenäoliselt Microsofti hinnapoliitika ja see, et Ida-Euroopa turgu doteeriti liiga kaua aega, pikka aega kehtisid siin olulised allahindlused,? lausus ta.
Neemre ei osanud öelda, kuidas mõjub hinnatõus tema juhatava firma käivet. ?Sõltub sellest, mis lõppkasutajate turg teeb,? ütles ta.
Neemre sõnutsi on Microsofti Office?i kasutajatest 80 protsenti äri- ja 20 protsenti erakasutajad.
Piraatlusega võitleva organisatsiooni Business Software Alliance (BSA) Eesti komitee tegevdirektori Ahti Leppiku hinnangul ei hakka Eesti tarkvarapiraatluse tase pärast Microsofti toodete hinnatõuse ei langema ega tõusma, vaid jääb samaks.
?Inimesed, kes planeerivad uue arvuti ostu, arvestavad ka tarkvara maksumuse juurde. Mõni arvutikasutaja võib otsustada mõne teise firma toote või vabavara kasuks,? ütles Leppik.
BSA hinnangul on Eestis piraatluse tase erasektoris hinnanguliselt 95 protsenti, ärisektoris 70 protsenti ja riigiasutustes 30 protsenti.
?Suvel ja sügisel plaanime hakata aktiivsemalt tegutsema, meie huviorbiiti satuvad ka riigiasutused. Näiteks, kui vaadata viimasel ajal korraldatavaid riigihankeid, siis ostetakse riistvara, tarkvara aga mitte, mis tähendab, et kas riigiasutustel on litsentsid olemas või nad ei kavatsegi neid hakata ostma,? rääkis Leppik. ?Praegu ei saa aga midagi lubada, sest reidide korraldamine sõltub politseist.?
Suurima tarkvaratootja Microsofti tõsiseks konkurendiks tõotab lähiaastatel kujuneda Linuxi operatsioonisüsteem. Tasuta jagataval Linuxil on olemas ka eestikeelne versioon.
?Kui Microsofti tooted lähevad oluliselt kallimaks, siis see mõjutab Linuxi kasutamist küll, kuid raske ennustada, kui suures ulatuses,? ütles MTÜ Linux juhataja Ivar Smolin. Smolin ei osanud öelda, kui palju on Eestis praegu Linuxi kasutajaid, sest neid ei registreerita.