Nõrk kroon võib tuua Rootsis intresside tõusu

Rootsi ei kuulu rahaliitu ja seepärast ei ole tema kroon euroga seotud, vaid on kõikuva kursiga. Kui Rootsi keskpank alustas reedel valuutaturgudel krooni tugioste, siis tuli see turgudele üllatuseks, sest keskpanga sekkumine kõikuva valuutakursi puhul on väga haruldane.

Keskpanga president Urban Bäckström ütles, et panga nõukogu oli pidanud sekkumist vajalikuks, kuna riigi inflatsioon oli pärast keskpanga maikuus tehtud inflatsiooniprognoosi järsult kiirenenud. Nõrga krooni tõttu kallinevad importkaubad, mis omakorda viib tarbekaupade edasisele kallinemisele ja sel juhul võib inflatsioon tõusta üle keskpanga seatud 2% piirtaseme.

Kuna valuuta tugioste peetakse üldiselt tuulega võidujooksmiseks, siis analüütikud ei usu, et pank kavatseb neid kaua jätkata. Tugioste peetakse eelkõige psühholoogiliseks abinõuks: nii saavutatakse krooni ajutine tugevnemine ja peletatakse spekulandid mõneks ajaks turult eemale. Bäcström vihjas, et järgmise abinõuna on keskpank valmis tõstma intressi, täpsemalt repomäära.

Turgudele on see ebameeldivaks uudiseks, sest seni elati intresside alandamise ootuses. Rootsi repomäär on 4% tasemel. See võib kerkima hakata juba 5. juulil, kui tuleb kokku keskpanga nõukogu. Osa Rootsi analüütikuid ennustab 0,25- ja teised 0,5protsendilist intressitõusu ning aasta lõpuks 5,5protsendilist repomäära.

Salamisi siiski veel loodetakse, et tugiostud suudavad krooni sedavõrd tugevdada, et keskpank ei pea vajalikuks intressitõstmist, mis paratamatult hakkab pärssima aeglustunud majanduskasvu.

Rootsi keskpank lähtub krooni tugevuse määramisel nn TCW indeksist, mille Rahvusvaheline Valuutafond aitas koostada 1992. a ja mis aitab mõõta, kuidas kroon liigub tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade suhtes. Lars Henriksson Rootsi Handelsbankenist aga väidab, et see ei kajasta krooni tegelikku seisu, sest TCW indeks ei arvesta aktsiatehingutega seotud kapitali väljavoolu, millest krooni kurss on praegu palju sõltuvam kui 1992. aastal.

Ei ole kahtlust, et börs on avaldanud krooni kursile olulist mõju. Kui algas tehnoloogiaaktsiate allakäik, alustasid välisinvestorid raha väljatõmbamist Rootsile üliolulise Ericssoni aktsiatest, samal ajal aga Rootsi pensionifondid asusid ise otsima rootslaste säästudele paremaid paigutusvõimalusi välismaal.

Kokku on Rootsi kroon viimase 30 aastaga USA dollari suhtes nõrgenenud 44%.

Kuidas see on riigile tervikuna mõjunud? Kindlasti on sellest võitnud riigi ekspordiettevõtted, eriti metsa- ja masinatööstus. Samuti on Rootsi selle 30 aastaga muutunud kõrgete tootmiskuludega maast keskmiseks. Kuid kõige sellega on kaasnenud tavarootslase rahvusvahelise ostuvõime langus. Iga rootslane, kes sel aastal välismaale puhkama sõidab, kogeb paratamatult omal nahal, mida tähendab nende rahakotile krooni nõrgenemine euro ja dollari suhtes vastavalt 14 ja 20%.