Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus ja unustatud savi

Marek Strandberg 20. juuni 2001, 00:00

Säästva arengu põhimõtetel on lihtne tagamaa ? igapäevase tehiskeskkonna loomiseks otsitakse üha enam väiksema energia ja materjalimahuga ning materjalide taaskasutust võimaldavaid tehnoloogiaid.

Toorsavi kuivab ehituskõlblikuks materjaliks vaid vee aurumisel ja seetõttu on selle energiamahukus kümneid kordi väiksem kui põletatud savist valmistatud materjalidel (ühe tonni toorsavi ehituskonstruktsiooniks muutmiseks on vaja 20 kWh energiat, ühe tonni põletatud telliste valmistamiseks 1000 kWh energiat).

Tinglikult loetakse massiivsaviks kõik toorsavipõhised ehituselemendid, mille tihedus ületab 1200 kg/m³. Massiivsavist ehituselement võib olla nii põletamata toortellis kui ka suurem element, millest saab laduda nii seinu kui põrandaid. Materjali tugevusomaduste parandamiseks segatakse massiivsavisegudesse liiva või vähesel hulgal kiudaineid. Massiivsavist saab ehitada ka hoonete kandvaid seinu, kasutades selleks toorsavist telliseid, mis on küll kuivatatud, kuid keraamiliseks materjaliks põletamata. Spetsiaalse pinnatöötlusega toorsavitelliseid võib kasutada lisatöötluseta välisseinte lõppviimistlusmaterjalina.

Massiivsavist seinad hoone sees kujundavad väga hästi mikrokliimat, neelavad ja vabastavad niiskust ning loovad ruumis stabiilse siseõhustiku.

Savi on hea liimaine ja seetõttu saab teda kasutada näiteks puiduhakke või laastude kokkukleepimiseks. Sellist täiteaine ning õhuvahedega materjali nimetatakse kergsaviks. Üldjuhul loetakse kergsaviks segumaterjale, mille tihedus on 300?1200 kg/m³. Kergsavi on märgatavalt parem soojusisolaator kui massiivsavi. Kergsavist seinu saab ehitada kas puitkarkassi või näiteks betoonriiulite vahele. 500?600 kg/m³ tihedusega kergsavist 40?50 cm paksune sein on meie oludes piisav soojaisolaator ning ei vaja mingit lisasoojustust. Kergsavi pinnamuster võimaldab seda vahetult krohvida näiteks lubikrohviga. Poorsuse tõttu on kergsavist sein hingav. Kergsavi saab ehituses kasutada kas eelnevalt valmistatud plokkidena või valuna.

Savikrohve valmistatakse erinevate savide ja liivade segudest, millele vajadusel lisatakse tugevdavaid kiudusid. Tulemuseks on viimistlusmaterjal, mis kuivades ei pragune ning on hästi nakkuv aluspinnaga. Savikrohv tekitab kuivades niiskust ja õhku juhtiva kihi, mistõttu sobib just savimaterjalist seinte siseviimistluseks. Savi heade liimimisomaduste tõttu sobib savikrohvi kasutada ka muude pindade katmiseks (betoon, tellised, puit). Betoonhoonete siseruumides loob 1?2 cm paksune savikrohvikiht niiskuse suhtes tasakaalustatud mikrokliima. Savikrohv on sobilik näiteks vanemate puithoonete renoveerimise juures ? kuivanult konserveerib savikiht hästi puitu ja seda saab aluspinda rikkumata eemaldada.

Levinuim valk, mida on kasutatud aegade jooksul värvide valmistamiseks, on kaseiin. Rasvata kohupiim koosnebki näiteks valdavalt kaseiinist ning on seetõttu võiks seda kasutada värvide valmistamiseks. Sellest ka sageli kasutatav kohupiimavärvi nimetus. Kalgendatud kaseiin on hea liim või lakk. Kuivades moodustab kaseiin võrkja ja hingava kihi ning on ainumõeldav värv savipindade värvimiseks. Sellised ehitusmaterjalid on keemiliselt neutraalsed ning neist loodud elukeskkond allergeenidevaba.

Materjalide hinnad on lähedased muude ehitusmaterjalide hindadega. Nad on tervisesõbralikumad ning neil on omadused, mida muude materjalide kasutamisega on raske saavutada ? savi ruumi sisekliima regulaatorina asendab kindlasti nii mõnegi kalli kliimaseadme. Ökoloogiliselt kavandatud elukeskkond on aga peale ihulise ja hingelise tasakaalu ka majandusliku stabiilsuse ja kõrgema konkurentsivõime allikas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:39
Otsi:

Ava täpsem otsing