Rumeenia ? avastamata turismimaa

Euroopa südames asuva Rumeenia pealinna Bukaresti külalisel tasub ära käia Bukaresti kunstimuuseumis, mille ekspositsiooni ja ruumilahenduse märkis 1990. aastatel ära ka UNESCO. Turistidele peaks huvi pakkuma ka etnograafiamuuseum, Cotroceni palee (presidendiloss ja muuseum) ning Bukaresti linnasüdames kõrguv pompoosne Rahvaste Palee. Aastatel 1984?89 ehitatud grandioosses hoones on 6000 tuba ning selle pindala on 265 000 m². Rahvaste Paleed tuntakse kui maailma suuruselt teist ehitist USA Pentagoni järel.

Rumeenia maanteede võrk on hea, pidevalt käib hoogne teede ja sildade ehitus. Mägiteed on korralikud ja suure bussiga saab seal vabalt liikuda. Kiirteed peaaegu puuduvad, kuid turistid võivad sellest ainult head meelt tunda, sest nii näevad nad oluliselt rohkem. Kogu liiklus käib küladest läbi ja bussiaknast on vahva vaadata kohaliku rahva elustiili.

Rumeenia loodus on vaheldusrikas, ulatudes piiritutest tasandikest üle 2500 m kõrguvate Karpaatideni. Külastajatele on avatud mitmed looduslikud koopad.

Omaette elamus on lõbusõit Lääne-Euroopa pikimal jõel Doonaul (2950 km). Doonau deltat, kus Doonau viib oma vee Musta merre, võib võrrelda eluga Eesti väikesaartel ja Matsalus. Huvipakkuvad on sealsed subtroopilised metsad, väikesed saared, kanalid, järved ja liivaluited.

Doonau deltas elab üle 300 linnu-, looma- ja kalaliigi. Põhjalikuks tutvumiseks deltaga võib üürida paadi ning sõita läbi väikeste kanalite. Kalapüügist huvitatud võivad saada loa ja kala püüda.

Palju avastamisrõõmu pakub kindlasti keskaegne maa-arhitektuur ning endiste kuningate ja aadlike lossid. Unikaalne on kauni looduse keskel asuv kuningas Carol I suveresidents Pelesi loss, kus esimesena Euroopas kasutati elektrit ja keskkütet.

Samuti tasub külastada Brani lossi Valahhia ja Transilvaania piiril mäekurus. Seda 14. sajandil ehitatud lossi peetakse kunagise valitseja, printsi Vlad Tepesi ehk krahv Dracula residendiks. Tänapäeval on seal keskaegse kunsti muuseum.

Kõikjal üle maa leidub tsitadelle ehk kindluskirikuid. Aeg-ajalt avaneb maal ringi sõites hingemattev vaade mäeküljele ehitatud lossile või kindlusele, mis eirab igasuguseid inseneriteaduse seadusi. Kogu ajalooline arhitektuur laseb aimu saada varasemast hiilgusest ? oli ju Rumeenia kunagi kuningriik.

Kogu maal on hulk tegutsevaid kloostreid. Suur osa neist on külastajatele avatud. Nunnad ja mungad on lahkelt nõus oma kloostrit külalistele tutvustama. Imelisena mõjuvad maalitud välisseintega kloostrikirikud. Piltidel kajastub kirikulugu ning piiblistseenid. Asukate jutu põhjal pärinevad vanimad maalingud juba 15. sajandist. Mis imega need aga tänaseni nii kaunid ja kirkad on püsinud, jääbki mõistatuseks.

Muljet avaldavad keskaegsed võimsad linnad Sinaia, Sighisoara, Sibiu ja Brasov. Säilinud linnasüdamed tunduvad vägagi ehedad. Sigishoara kitsastel munakivitänavatel tundub tõepoolest, et olete rännanud ajas 300?400 aastat tagasi. Väike mägikuurort Sinaia aga avaldab muljet oma alpimajakeste ja käänuliste tänavatega.

Heitlike ilmadega Eestist võib pageda Rumeeniasse Musta mere äärsetesse kuurortidesse. Tuntud on Constanca, Mamaia ja Neptuni sanatoorium. Terviseparandajatele sobivad mägikuurordid ning kuumaveebasseinid.

Rumeeniasse sattunul tasub proovida maa rahvustoitu mititei?d ehk restil grillitud hakklihavorste, mamaliga?t ehk maisiputru, sarmale?t ehk viinamarjalehe sees küpsetatud hakkliha riisiga (sarnaneb kapsarullidega). Omapärase maitsega on kohalikud joogid, näiteks ploomipuskar (tuica). Veinivalik on rikkalik. Maitsev on ka kodune vein ja kodune lambajuust.