Välismaalased maksavad rohkem

Andres Reimer 21. juuni 2001, 00:00

Välismaalane peab sama teenuse puhul Eesti elanikust rohkem maksma üksnes oma päritolu tõttu, kinnitavad ilma mingisuguse keerutamiseta mitme sanatooriumi juhid.

Haapsalu sanatooriumi Laine ravipäev maksab Eesti elanikule 400 krooni, välismaalased tasuvad 557 krooni. ?Tahame hoida eestlasest klienti, kelle ostujõud on madalam,? põhjendab juhataja Vello Luts. ?Kui Eesti astub Euroopa Liitu, siis hinnaerinevused muidugi kaovad.?

Pärnu Mudaravilas peab välismaalane maksma ravipäeva eest 430 krooni, mis on kõigest 50 krooni eestlasest rohkem. ?Hind pole välismaalastele kallim, vaid hoopis eestlastele odavam,? selgitab peaarst Margot Latt. ?Soomlased ainult kiidavad meie madalaid hindu.?

Saaremaa Laevakompanii peidab välismaalastelt suurema tasu kasseerimise hinnakirja täiendavate lisamärkuste rägasse. Reede ja pühapäeva pärastlõunast alates peavad välismaalased turismibussi Saaremaale parvetamise eest maksma Eesti elanikest 1,5 korda rohkem.

Hinnavahe esitatakse demagoogiakunsti kõrgeimal tasemel. Nimelt kehtestatakse hinnakoefitsient 1,5 kõikidele sõidukitele, kuid järgmise punktiga vabastatakse sellest Eesti autoregistris olevad bussid.

?Vahetegemine ei ole meie ettevõtte huvides,? kinnitab tegevdirektor Tõnis Rihvk. ?Töötame juba teist aastat ministeeriumi määratud hindadega.?

?Saaremaa Laevakompanii hinnakoefitsient lisati ministeeriumi poolt liiklustiheduse reguleerimiseks tipptundidel, et autojuhid valiksid praamisõiduks vaiksema aja,? selgitas teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav. ?Nn bussierand tehti, et koefitsient ei mõjutaks linibusside piletihinda.?

Suur hinnavahe torkab silma Eesti perioodiliste väljaannete välismaale tellimisel.

Eesti suurima päevalehe Postimehe tellimine kuuks ajaks väljapoole Euroopat maksab ligikaudu 1000 krooni, samal ajal kui Eesti-siseselt alla 100 krooni. Kui iga lehe lennupostiga välismaale saatmise 23kroonisele hinnale lisandub levifirma kulusid 7 krooni jagu, kujuneks tellimuse hinnaks 820 krooni. Ajakirjanduse levitajad teenivad seega ühe ajalehe välismaale müümisega täiendavalt veel ligi 100 krooni.

Tegelikult on lehtede välismaale saatmise kulud suuremad, sest nädalavahetuse lisalehed ja aeg-ajalt lehe vahele pandavad reklaammaterjalid muudavad saadetise raskemaks ning postikulu suuremaks, selgitab OÜ Kirilind tellimuste osakonna juhataja Ülle Tiido. ?Meie hind on kalkuleeritud aasta keskmisi kulutusi silmas pidades, mistõttu kujuneb lõplik hind välismaal tellijale lehe eksemplari kohta Eestiga võrdseks,? räägib Tiido.

Samal ajal lasevad mitmed väliseestlased Eesti perioodikat tellida sugulastel, kes selle postiga sihtkohta saadavad, sest nii tuleb odavam.

?Kui kõrgema hinna küsimise põhjuseks on üksnes rahvus, heidab see kogu Eesti ärile halba varju,? väidab Põlva ettevõtja Margus Timmo, kellele kuulub hotell Pesa ja turismifirma Timmo Tallid. ?Eesti võlgneb oma majandusliku edu üksnes klientide ja äripartnerite võrdsele kohtlemisele. Minu hotellis kehtisid välismaalastele erinevad hinnad vaid rubla ajal, kui Eesti elu oli teistsugune.?

?Välismaalastelt suurema rahasumma küsimine iseloomustab sügavalt teistsuguseid re?iime, kui valitseb Eestis,? kinnitab rahandusminister Siim Kallas.

?Tulin just Al?eeriast, kus välismaalastele ja kohalikele kehtivad päris suured hinnavahed,? tõdeb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja direktor Mart Relve. ?Arenenud Euroopa riikides pole vahetegemist kohanud.?

Välismaalastelt tunduvalt suurema hinna küsimine on levinud näiteks Venemaal, kus turistil tuleb maksta rohkem nii hotellide, muuseumide ja valuutavahetuse eest. Kui Ermitaa?i külastamine maksab Venemaa kodanikule 15 rubla, siis välismaalasele 250 rubla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:40
Otsi:

Ava täpsem otsing