Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vesi ? enamat tähelepanu vääriv loodusrikkus

Erna Sepp 21. juuni 2001, 00:00

Veel hiljaaegu oli joogivesi poelettidel haruldus või kui seda leiduski, siis põhiliselt idapoolt toodud mineraalvee näol, mida alguses müüdi apteekides. Täna on karastusjookide valik meie kauplustes oluliselt suurem, s.h ka vee valik: leidub erineva spektri ja päritoluga joogi-, samuti laua- ja ravivett.

Naaberriikides on joogiveest kujunenud arvestatav eksportartikkel. Meile tuleb vesi eeskätt Soomest, Rootsist, Lätist ja Venemaalt, ent ka Poolast, Taanist ning isegi Prantsusmaalt. Teoks sai see välismaise joogivee ?interventsioon? meie tootjate ja ärimeeste üldiselt leige suhtumise tõttu veesse kui võimalikku perspektiivsesse kaubaartiklisse. Rõhk on asetatud mitmesuguste karastusjookide tootmisele, samal ajal on paika panemata kaugemad sihid. Ometi peaks varasemast tuntud Värska laua- ja mineraalvee eeskuju innustama ? läks see ju ka eksporti (esimesed müügikogemused saadi Venemaalt).

Täna tegutsevad meie veeturul ehk kõige agaramalt ameeriklased, kes leidsid oma ni?i pinnavee baasil toodetavale Bonaqua joogiveele. On ka kohalikke veetootjaid ? Saku Õlletehas hakkas kambriumvendi vee baasil tootma nn Vishy lauavett. Nimetada võib veel Tartu Õlletehast, Plainesi, Everini.

Vajadus puhta vee järele suureneb pidevalt ning see on muutunud globaalseks. Soome on selle ära tabanud. Näiteks kavandab Helsingi Vesi hakata tarnima Araabia Ühendemiraatidesse päevas 450 000 m3 vett ? pea kaks korda rohkem kui Helsingi ise tarbib.

Keskkonnainstituudi Worldwatch juhi Lester R. Browni arvates tõotab veest tulla Soomele tähtis ekspordiartikkel. Miks tõesti mitte ka Eestile, nagu Browngi kunagi küsis. Olid ju mingil ajal meie joogiveest huvitatud isegi jaapanlased. Paraku on see huvi vaibunud. Vajadus teaduslikult põhjendatud programmide järele veeressursside uuringute, säästliku kasutamise ja kaitse valdkonnas on ilmne.

Joogivee turg Eestis on arenenud stiihiliselt ? täitnud mõned formaalsused võib iga tootja tulla oma kaubaga takistusteta turule, nimetades oma toodet kord allika-, kord laua-, joogi- või mineraalveeks. Kõik see kõneleb sellest, et vee müügiturg on korrastamata. Eestis puuduvad kindlad nõuded pudeldatud või muul viisil pakitud vee kvaliteedi, markeeringu ja hoiutingimuste kohta. Kui joogivee kvaliteedi nõuetele on seaduslik alus standardi näol olemas, siis laua-ja mineraalvee osas see puudub.

Iga tulutoova äri ? veetootmine on seda ? alus on kvaliteetne kaup. Tiheda konkurentsi tingimustes võib edu tagada oskuslikult koostatud veemüügi äriprogramm koos paindliku hinnapoliitikaga. Oma osa ses on ka seaduslikul regulatsioonil (tollid, aktsiisid vms).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:40
Otsi:

Ava täpsem otsing