Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti logistikutest hakatakse koolitama magistreid ja doktoreid

Jüri Laving 26. juuni 2001, 00:00

Möödunud aastast antakse logistikaalast haridust Eestis lisaks kutsekoolidele ja Tallinna Tehnikakõrgkoolile ka ülikoolis. Sügisest on võimalik Eestis logistikas omandada ka magistri- ja doktorikraadi.

Logistikaalane koolitus toimub Eestis praegu kolmes astmes: viies kutsekoolis valmistatakse ette alama astme töötajaid erinevatele logistika töölõikudele, Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetavad õppurid, kes on õppinud diplomiõppes transpordi ja logistika erialal ning hakkavad tööle põhiliselt keskastme juhtidena. Akadeemilist haridust annab Tallinna Tehnikaülikool, kus 2000. aastal avati logistika õppesuund ning võeti vastu esimesed üliõpilased bakalaureuseõppesse. Nii Tartu ülikoolis kui ka mitmes kõrgkoolis loetakse logistika kursust teiste erialade üliõpilastele.

Kui kutsekoolides ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis anti logistikakoolitust juba aastaid, siis akadeemilise hariduse andmist alustati alles möödunud aastal. Huvi logistika õppimise vastu oli suur ja konkurss logistika õppesuunale oli üks tehnikaülikooli suuremaid. Riigieelarvelistele kohtadele pääses 25 paremat üliõpilaskandidaati. Viis üliõpilast võeti vastu osalise tasuga õppekohtadele, mis on ette nähtud riigieelarveliste üliõpilaste asendamiseks juhul, kui need välja langevad. Ülejäänud 30 üliõpilast võeti vastu tasulistele kohtadele. Selles õppevormis maksab ainepunkt 300 krooni. Nelja-aastase bakalaureuseõppe korral peab punkte kokku koguma 160. Vastuvõetud üliõpilaste sooline koosseis on tugevalt naissoo kasuks ? noormehi on ainult neljandik.

Logistika eriala eeldab nii majandusalaseid kui ka tehnikaalaseid teadmisi, sellepärast loodi logistika õppesuund mitme teaduskonna õppeainete baasil. Kandvateks teaduskondadeks on majandus- ja ehitusteaduskond. Ehitusteaduskonna teedeinstituudi koosseisus reorganiseeriti veonduse ja liikluskorralduse õppetool veonduslogistika õppetooliks ning majandusteaduskonna ärikorralduse instituudis juhtimisökonoomika õppetool logistika ja kinnisvara õppetooliks.

2000. aasta sügisel töötati välja ka logistika magistri- ja doktoriõppe kava. Kavad on haridusministeeriumis kinnitatud ning 2001. aasta sügisel võetakse esimesed üliõpilased ka magistri- ja doktoriõppesse. Kuigi sel ajal ei ole veel logistika bakalaureuseõppe lõpetajaid, on teiste erialade lõpetanute hulgas siiski valitsenud küllaltki suur huvi logistika magistriõppe vastu. Sel juhul peavad nad tegema teatud üleminekuploki, õppima neid aineid, mida õpitakse logistika bakalaureuseõppes, kuid mida nad ei ole õppinud sel erialal, millelt tahetakse logistika magistriõppesse tulla. Iga konkreetset juhtu vaadatakse eraldi. Näiteks on mitmed Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Eesti Mereakadeemia lõpetanud avaldanud soovi tulla õppima magistriõppesse Tallinna Tehnikaülikooli. Üleminekuplokis näidatud ainete õppimine toimub vabaõppes.

Kui praegu kestab bakalaureuseõpe üldjuhul neli aastat, magistriõpe kaks aastat ja doktoriõpe neli aastat, siis alates 2002. aasta vastuvõtust on kavas rakendada 3+2+4 õppekava, kus bakalaureuseõpe on 3 aastat, millele järgneb 2 aastat magistriõpet ja 4 aastat doktoriõpet. Kui praegu läheb enamik bakalaureusekraadiga lõpetanuid tööle, siis uue süsteemi korral peaks nendest valdav osa edasi minema magistriõppesse.

Seega taastuks viieaastane inseneriharidus. Vahepealne bakalaureusekraad, mis ei pruugi olla kohustuslik, on vajalik juhuks, kui üliõpilane soovib edasi õppida mõnes kodu- või välismaa ülikoolis. Süsteem viiakse sisse Euroopa haridusruumi ühtlustamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:40
Otsi:

Ava täpsem otsing