Riigipalga saajatel on julged laenud

Inge Rumessen 26. juuni 2001, 00:00

Värskelt Riigi Teataja Lisas avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonidest selgub, et president Lennart Meri on majaehituse eest Hansapangale võlgu 1,02 miljonit krooni, aastaga on ta võlga vähendanud 338 000 krooni võrra.

Valitsuse liikmetest on suurim võlg peaminister Mart Laaril, kes on eelmisel aastal Hansapangast laenanud 1,03 miljonit ja ostnud pruugitud sõiduauto Mazda 323.

Riigikogu liikmetest on pankadele võlgu umbes kolmandik, suurim laen on keskerakondlasel Arvo Haugil, kes deklareeris tänavu aprilli seisuga oma võlaks Hansapangale 1,05 miljonit.

Silmatorkavalt julgelt on laenanud suursaadikud. Endine suursaadik Venemaal Mart Helme deklareeris oma pangalaenuks 1,07 miljonit krooni. Suuri laene on võtnud teisedki saadikud ja suutnud aastaga ka suuri summasid tagasi maksta. Näiteks on suursaadik Tiina Intelmann maksnud aasta jooksul eraisikule tagasi 80 000 krooni, suursaadik Peep Jahilo tasunud aastaga Merita pangale laenu 70 000 krooni. Suursaadik Tiit Matsulevit? on vähendanud laenukohustust aastaga 193 000 krooni ja Tiit Naber 80 000 krooni.

Suurima laenu 2,7 miljonit krooni on eraisikult võtnud endine suursaadik Vilniuses Alar Olljum, pragune välisministeeriumi poliitikaosakonna II büroo juhataja.

Senimaani riigikogulaste võlakoormuse edetabelit juhtinud Edgar Savisaare 1,25 miljoni kroonine eraisiku võlg sai tasutud möödunud aastal, kui abikaasa Vilja Savisaar müüs maha oma Nõmmel asuva eramaja. ?Maja müügist sai niipalju, et maksta võlg ning jäi veel ülegi,? selgitas Keskerakonna nõunik Evelyn Sepp. Savisaare ainus varaline kohustus on Ühisliisingu ees 206 994 krooni. Deklaratsiooni järgi on Savisaarel Lääne-Virumaal Vihula vallas asuv talu.

Lisaks Savisaarele on tasunud eraisikutelt võetud 160 000kroonise laenu ka keskerakondlane Küllo Arjakas ning 140 000kroonise laenu reformierakondlane Toomas Vilosius.

Eesti Panga president Vahur Kraft on Eesti Pangale võlgu ligi miljon krooni, võrreldes aastataguse ajaga on ta võlga 560 000 krooni võrra vähendanud.

Eesti Pangast on laenu saanud ka nõukogu liige Mati Meos 730 000, Kalle Jürgenson 256 225 ning Jüri Sepp 245 000 krooni. Eesti Panga seaduse järgi on nii Eesti Panga töötajatel kui ka nõukogu liikmetel keelatud võtta laenu teistest krediidiasutustest. Teistelt pankadelt võetud laenud tuleb Eesti Panga töötajatel ja nõukogu liikmetel ühe kuu jooksul pärast Eesti Panka tööle asumist või nõukogu liikmeks nimetamist üle kanda Eesti Panka või tasuda. Näiteks Kalle Jürgensonil oli enne asendusliikmeks saamist 1999. aasta juunis 3000 krooni võrra väiksem võlakohustus Ühispanga ees.

Majanduslike huvide deklaratsioone vaatab üle riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon. Komisjoni esimehe Rahvaliitlase Jaan Pööri sõnul on komisjon kaheaastase praktika jooksul teinud ametiisikutele küll järelepärimisi kahtluse tekkimise korral, kuid ettekirjutust pole veel keegi saanud. Pööri hinnangul on korruptsioonivastase seaduse raames käivitunud majanduslike huvide deklaratsioonide esitamise nõue käivitunud suhteliselt efektiivselt. ?Deklaratsiooni esitanud teavad, et need avalikustatakse,? sõnas Pöör ning lisas, et teoreetiliselt peaks toimima ka niiöelda naabrimehe sündroom. ?Meile esitatakse aasta jooksul ka täiendavate sissetulekute kohta andmeid, nii et pole põhjust olnud kahelda deklaratsioonide õigsuses. Näiteks president Meri on meile esitanud andmed täiendavate tulude kohta, mis tulevad välismaalt.?

Suur osa riigikogu liikmeid on investeerinud oma tulu väärtpaberitesse. Riigikogu majanduskomisjoni esimees Andres Lipstok otsustas müüdud Ühispanga aktsiatelt saadud rahaga kätt proovida rahvusvahelistes fondides. Lipstok soetas ligi kolm ja pool tuhat Ühispanga emafirma SEBi erinevate fondide osakut.

?Mul ei ole mingit kogemust rahvusvahelistel finantsturgudel ning enese arendamise huvides otsustasin proovida,? rääkis Lipstok. ?Paraku andis Ühispanga personaliosakond mulle kõige paremat nõu ning oskas mulle lahti seletada, kuidas süsteem toimib SEBi fondiosakute puhul.? Tänase päeva seisuga pole Lipstoki sõnul investeeringud aga tulutoovad olnud.

Väljaspool Eestit on aktsiatega opereerinud ka Arvo Haug. Pärast Unibanka aktsiate müümist jäi talle lisaks mitmetele Eesti populaarseimatele väärtpaberitele veel Gutta ning Lietuvos Baudimase aktsiad.

Presidendikandidaat ja Keskerakonna liige Peeter Kreitzberg ostis möödunud aastal Rocca al Mare Suurhalli 2 C-aktsiat ning müüs 1989. aasta sõiduauto VAZ 2109. Ka Reformierakonna presidendikandidaat Toomas Savi on suurendanud oma aktisapakki Hansapangas ligi 500 aktsia võrra 1725ni.

Vabariigi presidendi Lennart Meri majanduslike huvide deklaratsiooni järgi on tal on 176 ASi Eesti Telekom aktsiat.

Konkurentsitult rikkaim riigikogu saadik on Tartu ärimees Neinar Seli. Tema arvel on kolm autot, kaks kaatrit, mis ta mõlemad ostis eelmisel aastal pärast ühe eelmise kaatri müüki, ja skuuter. Seli kinnisvaranimekiri on samuti pikk: kaks eramaja Tartus, üks maja Viimsis, üks maja Otepää lähedal, korter ja viilhall Tartus. Lisaks kaheksa ettevõtte aktsiad.

Samas pole viiekümnel riigikogu liikmel isiklikku registrisse kantud autot, vee- või õhusõidukit. Kaheksal riigikogulasel on välja vahetamata veneaegsed masinad. Toomas Vilosiuse nimel seisab registris 1990. aastast pärit ZAZ 1102 Tauria, VAZ 2105 on Kaljo Kiisal, Jevgeni Tombergil ning Kalev Kukel. Tiit Toomsalu jagab koos abikaasaga 28 aasta vanust VAZ 2103. Veel vanem auto on aga Jaana Padrikul, 1959. aasta Volga.

Viieteistkümnest valitsuse liikmest on ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide järgi isiklikud sõiduautod vaid neljal inimesel. Jalameestena on end deklaratsiooni kirja pannud Jüri Luik, Heiki Kranich, Signe Kivi, Mihkel Pärnoja, Siim Kallas, Tarmo Loodus, Eiki Nestor, Toomas Hendrik Ilves, Toivo Asmer, Katrin Saks. Justiitsminister Märt Raskil on ainus registreeritud sõiduvahend 1985. aasta mootorpaat Progress.

Peaminister Mart Laar on soetanud möödunud aastal 3 aastat vana Mazda 323. Riigikogu liikmete sissetulek on võimaldanud möödunud aasta jooksul soetada uue sõiduriista Meelis Atonenil (1995 Opel Omega), Sven Mikseril (1999. aasta Nissan Almera) ning aastanumbri võrra uuema vastu vahetada Arvo Jaaksonil (2000. aasta Peugeot 406).

Ainukesena kasutavad rendiautot reformierakondlane Jürgen Ligi ja mõõdukas Meelis Paavel. Ligi maksab Ühisliisingule iga kuu ligi 7000 krooni, Paavel on sõlminud 200 000kroonise rendilepingu aga Elke-Autorendi ASiga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:40
    Otsi:

    Ava täpsem otsing