Leedu pendeldab

Tõnis Arnover 27. juuni 2001, 00:00

Leedu, kes kunagi pole rakendanud ei poliitikas ega majanduses ?plats puhtaks? taktikat, kõigub kahe jõu ? ekskommunistide ja konservatiivide ? vahel.

Oktoobrivalimistel nende vahele kiilunud liberaalidel ja sotsiaalliberaalidel õnnestus võimul püsida täpselt kaheksa kuud, et siis valitsuskriisiga võim jällegi loovutada ühele osapoolele, sedapuhku ekskommunistidele.

1992. a peetud Leedu esimesed vabad valimised võitis ekskommunistidest tekkinud demokraatlik tööpartei, mis püsis võimul neli aastat. Selle liider, endine Leedu kompartei juht ja praegune peaministrikandidaat Algirdas Brazauskas oli aastail 1993-1998 Leedu president. Tolle perioodi sisse jäi õige mitu valitsust, millest ühte juhtis Bronislovas Lubys, kes on praegu Leedu töösturite konföderatsiooni esimees ning suurosanik Leedu keemiatööstuses, Klaipeda sadamas ja suur huviline Leedu Gaasi erastamisel, mille ümber puhkenud tüli praeguse valitsuse kukutaski. Ekskommunistide perioodil jäi Leedu oma Balti naabritest arengus tublisti maha. Seejärel olid võimul neli aastat konservatiivid. Nad kiirendasid oluliselt reforme, tegid head tööd NATO suunal ja käivitasid edukalt läbirääkimised Euroopa Liiduga. Kuid nende võimuaega jäi ka ühiskonnas paksu verd tekitanud Ma?eikiai Nafta erastamine ja Venemaa kriisi mõju, mille tõttu peaministriks olnud Audrius Kubiliusel tuli teha vajalikke, kuid ebapopulaarseid otsuseid. Need otsused tõid konservatiividele viimastel valimistel suure kaotuse.

Tõenäoliselt tõuseb ülipopulaarne Algirdas Brazauskas, sedapuhku sotsiaaldemokraatide liidrina, taas valitsusjuhiks. Kuid temagi ei pääse sellest, et leida tasakaal leedu ja vene huvide vahel nafta- ja gaasitööstuses ning energeetikas, samuti sõbralik kooseksisteerimine president Valdas Adamkusega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing