Linna arvel saab rikkaks

Virkko Lepassalu 27. juuni 2001, 00:00

846ruutmeetrise asfaltplatsikese Tallinna kesklinnas, mille Iisraeli kodanik Muslja Haitov 7,2 miljoni krooniga Tallinnale müüb, võinuks linn saada kas EVPde eest või mitu miljonit krooni odavamalt.

Muslja Haitov on põlise Eesti juudiperekonna liige, mille kümmekond liiget hukkusid 1941. aasta holokaustis.

Mõnede Eesti juudikogukonna liikmete arvates on ta kevadel tapetud kirjastaja ning poliitiku Vitali Haitovi sugulane, kes oli sattunud siia teenima ohvitserina.

Tallinna linnavalitsuse dokumentidest nähtub, et Muslja Haitovile tagasiantud krunt jääb koos mõne teise maja ja kinnistuga nn Tartu maantee läbimurde alla.

Samas võinuks linn selle sundvõõrandamise kaudu hankida 5 miljoni krooniga, nagu arvestas kunagine omandireformiamet, või kompenseerida EVPdes.

Sõnasõda Tallinna linnavalitsuse ja Muslja Haitovi esindaja, vandeadvokaat Leon Glikmani vahel on seoses maa tagastamisega käinud umbes seitse aastat.

Kunagise omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese väitel ei tahtnud linn seda alguses tagastada, sest Muslja Haitovi sugulus krundi omanikuga oli liiga ähmane: omaniku lapse abikaasa.

1996. a detsembris mõistis halduskohus maa Haitovi kasuks välja. Linn ei tagastanud seda ikka. Segaseks jäi, kellele kuulus osa tagastatavast krundist praeguse klaasist Ühispanga peahoone taga, kas linnale või on sellel mingi muu omanik.

1998. a juunis kinnitas Tallinna linnavolikogu Tartu maantee detailplaneeringu. Sellest nähtus, et maa, mille tagastamist linn parasjagu Muslja Haitovile vormistas, jäi Tartu maantee läbimurde alla ja muutus seetõttu väga hinnaliseks.

Vestlustest Ober Hausi ja teiste firmade kinnisvaramaakleritega selgus, et tol ajal praktiseeris linn juhtudel, mil kavatses tagastatavale maale midagi ehitada, maa kompenseerimist EVPdes. Haitovile tagastati krunt transpordimaana.

Enne krundi tagastamist käis vandeadvokaat Leon Glikman linnavalitsuse peale kaebamas tollasele linnavolikogu esimehele Edgar Savisaarele. Endise omandireformiameti töötaja Reet Trei väitel anti tagastamisele seejärel kiirendatud käik. Toimik kaevati teiste tagastamisasjade hulgast välja. Haitov sai 1998. aasta suvel, mil valmis läbimurde detailplaneering, maa tagasi.

Kunagine omandireformi ameti juhataja Vladimir Viies pidas õigeks krundi sundvõõrandamist. Tema jutust võib välja lugeda, et paljuski poliitilise surve tõttu loobus ta oma tahet tollases linnaplaneerimisametis läbi surumast.

Sundvõõrandamise puhul oleks kohtus õiglane tasu kokku lepitud, kusjuures oleks lähtutud maa maksustamishindadest ning keskmisest turuhinnast.

Muslja Haitovile maa tagastamise toimikus seisab akt, mis määrab maa hinnaks lähtuvalt maksustamishinnast 120 000 krooni. Transpordimaa turuhinnakäärid on väga laiad. Maaklerite jutust selgub, et igal juhul on see kordi odavam, kui praegu Haitovile makstud 8500 krooni ruutmeetrilt.

Tallinna abilinnapea Heiki Kivimaa kahtleb sundvõõrandamises: ?Meil ei ole sundvõõrandamise kohta veel ühtki kohtulikku pretsedenti.?

Linnavalitsuse maa-ameti juhataja Ahto Eesmäe on sama meelt: ?Kõige mõistlikum on kokkuleppele jõuda ja selle me ka saavutasime.?

?Minu klient on palunud tehingut konfidentsiaalsena hoida,? soostus vandeadvokaat Leon Glikman mainima.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing