Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

AMD on kiirem ja Intel töökindlam protsessor

Veiko Tamm 29. juuni 2001, 00:00

Hulgifirma ELKO Reval andis meie käsutusse kogu hetkevaliku Inteli Pentium 4 protsessoreid ning arvutitootja Ordi komplekteeris testiks vajalikud baaskomplektid, pakkudes ka Celeroni ja Pentium III protsessoreid Intelilt ning Duroni ja Athloni protsessoreid AMD-lt.

Ajanappus ei võimaldanud meil kõiki meie turul saadaval olevaid protsessoreid katsetada, seega tegime valiku ja uurisime igast kolmest grupist nelja:

  • Intel Pentium 4 1,3 GHz, 1,4 GHz, 1,5 GHz ja 1,7 GHz protsessorid (400 MHz FSB);
  • madalamas klassis Celeron 700 MHz (66 MHz FSB) ja 800 MHz (100 MHz FSB);
  • Pentium III protsessoritest 866 MHz ja 1 GHz (133 MHz FSB);
  • AMD-lt Duron 750 MHz ja 900 MHz (200 MHz FSB);
  • Athlon/Thunderbird 1 GHz ja 1,33 GHz (266 MHz FSB).

Selleks, et oleks võimalik välja tuua vaid protsessori tüübist ja taktsagedusest tulenevaid erinevusi, valisime ülejäänud komponendid samad või võimalikult lähedased. Kõigil kolmel protsessoriklassil on erinevad emaplaadid ja kuna Pentium 4 suudab kasutada hetkel vaid RDRAM mälu, siis need komponendid olid erinevad.

Üheselt kiireimat protsessorit me ei saanudki välja valida. Testimistarkvarade SiSoft Sandra, CPU MathMarki ja 3DMark 2001 tulemusena jäi parimaks AMD Athlon 1,33 GHz. Dr. Hardware 2001 ning Final Reality andsid liidrikoha 1,7 GHz Pentium 4-le. Et veidi ka vanemate arvutite omanikke kurvastada, siis tegin ma mõnda testi ka oma aja tublil protsessoril Pentium MMX 166 MHz (Dell Latitude Xpi).

Ehkki protsessoreid on turul väga palju, ei ole nende kiiruste vahe väga suur: Sandra puhul 170%, Dr. Hardware?i testis 290%, Final Realitys 240%, MathMarkil 220%. Ent protsessorite hindu vaadates on olukord hoopis teine. Tuleb arvestada, et kui P4 ja Pentium III karbis müüdavad variandid tulevad koos cooler?i ehk jahutajaga, siis Celeronide ja AMD protsessorite puhul on need vaja juurde osta. P4 kasutab ülikallist (ehkki ka väga kiiret) RDRAM mälu. Pentium 4 hinnad said valitud samuti 128MB mäluga. Selle võrdluse tulemusena näeme, et turu kalleim protsessor (P4 1,7 GHz) on tervelt 630% kallim odavaimast (AMD Duron 750 MHz). Kui nüüd arvutada, palju võimsust saame me 1000 krooni eest (tabelis MIPS/1000 kr), siis tuleb see loomulikult kallimate protsessorite kahjuks. Eks eksklusiivne tehnika ole alati hulga kallim võrreldes juurdesaadava efektiga.

Kui arvutit vajatakse vaid kontoritöös või koduses majapidamises koguperearvutina, polegi mõtet liigselt kallist protsessorit muretseda. Kui aga tegemist on tööga, mis nõuab parimat tulemust (uusimad 3D-mängud ja -graafika), tuleb arvestada raske rahakotiga.

Kellel aga on kasutada varasema põlvkonna masin kui Pentium II või AMD K6-2 ja soov uuemate programmide võimalustest osa saada, siis neil tuleks hakata mõtlema oma raudvara uuendamisele: isegi vähimat lisainvesteeringut nõudvale protsessorile üleminek annab kuuekordse jõudluskasvu.

Ehkki AMD üllatab kohati uudsete, kiirete ja sealhulgas odavate lahendustega, on nende protsessorite puhul alati ka probleeme rohkem kui Inteliga. Ka praegusel ajal vaevab AMD kiireimaid protsessoreid kuumenemisprobleem, testide käigus oli sarnaste taktsageduste juures Inteli protsessor 10?15 kraadi jahedam. Uusima, 1,4GHz protsessori puhul on näha, et AMD hakkab sellest probleemist jagu saama. Teisalt on tal sageli ka ühilduvusprobleeme. Meie testis osalenud AMD arvuti otsustas pärast Duron 750ga testimist raskemat 3D graafikat nõudvatel testidel (3DMark, FR) kinni joosta, millest sai üle mälu vahetamisega. Viimasena testi läinud Duron 900 ei suutnudki FR-testiga hakkama saada, mistõttu tabelis see tulemus puudub.

Kui meeldib suurem stabiilsus ja töökindlus, võiks jääda Inteli leeri, kui aga vaja eksperimenteerida (overclocking jms) ja vähema rahaga maksimaalset tulemust saada, siis poleks paha pilku heita AMD poole.

Protsessoritesti programmideks oli meil internetist pärit tasuta tarkvara. Kommertsprogrammide ja -testide kasutamist ei pidanud me litsentse omamata õigeks. Seega ei kohta siin mitmeid välisajakirjadest tuntud teste, kuid ka tehtud valiku alusel saame üht-teist järeldada. Samuti saab iga huviline oma arvutiga tutvumiseks kõiki neid tasuta internetist endale alla laadida ja kasutada kartmata, et mingil hetkel kurjad BSA ametnikud ukse taga koputavad. Peale kirjelduses toodud aadresside saab neid kõiki leida, kui külastate aadresse http://www.3dfiles.com või http://www.tweakfiles.com .

SiSoft Sandra 2001 Proffessional Diagnostic/Benchmarking Tool?ist ( http://www.sisoftware.co.uk/sandra ) kasutasime programmikomplekti kuuluvat CPU Benchmarki, mis annab protsessori jõudluse MIPSides (miljonit täisarvtehet sekundis) ja MFLOPSides (miljonit ujukomatehet sekundis).

CPU MathMark V.2.1 ( http://www.31337.s5.com ) test sooritab lihtsaid matemaatikaoperatsioone ning keerukaid operatsioone (algarvu kontroll 14kohalisel arvul, arvu pii leidmine 27,5 miljoni iteratsiooniga ning 9 astmel 1500 väärtuse arvutamine). Testi tulemuseks on aeg sekundites, mis arvutil kulub kogu selle protsessi läbiviimiseks.

Dr. Hardware 2001 V.2.5.0e ( http://www.dr-hardware.com ) komplekssest arvutitestimise programmist jooksutasime me vaid CPU testi nagu Sandra puhul.

3DMark 2001 V.1.0 ( http://www.madonion.com ), Final Reality V.1.01 ( http://www.finalreality.com ). Kaks viimast on küll otseselt 3D-graafikal baseeruvad testid, kui samade graafikakaartide puhul saab tulemuse juures määravaks just protsessori enese jõudlus ja tema lisakäsustiku (MMX, SSE, SSE2, 3D now!, 3D now! Plus) tõhusus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing