Ministeeriumi osast börsifirmaks

1991. aastal sai pärast sideministeeriumi kaotamist Eesti sidesüsteemi operaatoriks riigiettevõte Eesti Telekom, mille alla kuuluvate operaatorfirmade Eesti Telefon ja Eesti Mobiiltelefoni aktsiad kohe ka Sonerale ja Teliale maha müüdi.

1993. aasta alguses sai Eesti Telefon kaheksaks aastaks ainuõiguse pakkuda fikseeritud sideteenust, selle aasta alguses see õigus lõppes.

Eesti Telekom on olnud senini üks suuremaid ja raskemini erastatavaid ettevõtteid, millega 1993. aastal loodud Eesti Erastamisagentuur on pidanud tegelema. 1997. aastal sai riigiettevõttest AS Eesti Telekom ning valitsus võttis vastu otsuse müüa kuni 49% aktsiatest enampakkumise teel.

Senistest tütarettevõtete omanikest Teliast, Sonerast ja Baltic Telest said restruktureerimise käigus Eesti Telekomi aktsionärid, mis tekitas segase vahetuskursi tõttu meedias algul suurt poleemikat.

Igatahes 1999. aasta alguses korraldati Eesti Telekomi aktsiate avalik pakkumine, mille lõpptulemusena jõudis ettevõtte aktsia ka sama aasta 11. veebruaril Tallinna börsile.

Esimesel kauplemispäeval kerkis 85kroonise tasakaaluhinnaga erastatud aktsia hind päeva jooksul 132 kroonini. Lisaks telekomisektori palavikule Ida-Euroopas oli sellise ülereageerinu põhjuseks ka ligi 10kordne aktsiate ülemärkimine, mis tähendas seda, et Eesti riik ei kasutanud täielikult oma võimalusi saamaks Eesti Telekomi erastamisest maksimaalset tulu. Igatahes märkisid Eesti Telekomi aktsiaid ligikaudu 9000 investorit, keda hiljem mõnda aega paljud kadestasid. Oli aktsiate märkimine (ostmine) toona ju investoritele psühholoogiliselt küllalt raske, kuna aktsiaturg oli alles hiljuti läbi teinud peadpööritava languse. Aktsite müümisega aga raskusi ei olnud. Kohalike investorite kätte jäi aktsiaid vähe, sest suur osa aktsiaid läks välismaa institutsionaalsetele investoritele.

Sellest tulenevalt pole vabalt kaubeldavate Eesti Telekomi aktsiate hulk kuigi suur, ulatudes umbkaudu 5%ni.

Kuigi paljud emissioonist aktsiaid ostnud investoreid realiseerisid oma kasumi kiiresti oli selle aasta 1 juuni seisuga Eesti Telekomil järgi koguni 3885 aktsionäri.

Märkimisväärne oli sealjuures aga see, et viimase üheksa kuuga on Eesti Telekomi aktsionäride arv kasvanud koguni üle 1000 investori võrra, samas kui näiteks Hansapanga ja Norma aktsionäride arv on samas ajavahemikus jäänud samaks.

Hetkel kuulub riigile 27,3% telekomiettevõte aktsiatest, mistõttu on ta edumeelsem isegi Soome Sonreast, millest kuulub riigile 53%. Sonera ja Telia, kelle ühinemist see suvi juba mõnda aega spekuleeritakse, omavad kahepeale kokku 49% Eesti Telekomi aktsiatest.