Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pätid mustavad häkkereid

Mart Vabar 29. juuni 2001, 00:00

Keda kutsuda häkkeriks ja kust see sõna pärineb? Kas küberruumis tegutseb küberpolitsei? Otsides vastuseid neile küsimustele, jõuame uute probleemideni.

Kui räägitakse sõna ?häkker? päritolust, märgivad leksikonid ajaloolise tähendusena lammutajat, töö juures lõhkujat. Vähem on tuntud seik, et suurte ususõdade ajal Euroopas koosnesid Rootsi armee eliitjõud peamiselt soomlaste seast ja Baltimaadest värvatud sõdureist, kelle lahingukäsk oli ?Hakka peale!?. Vastasleer õppis kiiresti ära, et seda hüüet kuuldes tuli kindluse mõttes laiali joosta. Hakapeliidid ? häkkerid ? said igasuguse kaitse lõhkujate sünonüümiks.

Võib-olla just sõjaka mineviku tõttu kaldub häkker viimastel aastatel ajakirjanduses tähendama halbade kavatsustega sissemurdjat.

Tänase arvutimaailma rajamise aegadel kasutati sõna positiivsemas kontekstis. Häkkeri all on mõistetud programmeerijat, kes tungib kõrvalseisjale mõistetamatute programmide sisusse, või rauameest, kes mikroskeemides toimuvaid tuhandeid ning tuhandeid lülitusi ette kujutada suudab. Arvata võib, et selles kontekstis häkkeri hüüdnime välja teeninud inimesed ei taha end samastada vandaalidega, kes võõrastes veebisaitides pättusi teevad.

Võrdusmärgi tõmbamisest häkkerite ning kuritahtlike arvutikasutajate vahele tuleneb häkkerite kui grupi mustamine, kulunult süüdistatakse neid tarkvara nõrkustele tähelepanu juhtijaid sabotaa?is ning majandusliku kahju tekitamises (Eestiski on olnud sarnaseid juhtumeid). Sünnivad kohtuasjad, kus kõik osapooled kaotajaks jäävad (kaubamärgile, imagole tekitatud kahju tõttu), häkkerite poolt kõrges aus hoitud looming kannatab ning vaenulikkus mürgitab inimsuhteid. Tõelise häkkeri peamiseks tunnuseks on andekus arvutiteaduses.

Häkkerite ringkonna eetikareeglid on tuletatud äratundmisest, et inimkond (kui ta soovib edasi jõuda) ei tohi oma andekust raisata sama töö mitmekordsele tegemisele. Kui lugeja on kuulnud sõna OpenSource ehk avatud tekstiga programmid, siis need ongi asjad, mis häkkerite keskel lugupidamist äratavad.

Suurt äri võimaldavad programmid nimelt pole OpenSource, nende sisusse tungimine nõuab spetsiaalseid jõupingutusi. Nii võib tarkvara müüa kallimalt ja kauem, kuni konkurendid selle ümber kirjutada suudavad. Häkker valib siin vähema sissetulekuga tee, teenides tema tööd mõistvate kolleegide lugupidamise, sest avatud koodiga tarkvara saavad vabalt kasutada ja täiendada ka teised.

Ametimehed kalduvad endale tööd välja mõtlema ja vaatamata paratamatult tekkivale elukogemusele ei pruugita salateenistustes nõiajahi-psühhoosi suhtes immuunsed olla. Aga andekatele, loomingu poole püüdlevatele inimestele võib nende vaatepunktist rumal sabastolknemine närvidele käia ning tingimused vastastikuseks pahatahtlikkuseks ongi loodud.

Elu aga jääbki mitmetahuliseks. Kui politsei võitleb end häkkeriteks nimetavate vandaalidega, puhastab ta ju häkkerite grupimainet. Samas on päti tegevuses kummastav, et ta püüab sarnaneda loovate inimestega, neid häirides ja võõrast tööd rikkudes. Küsimusi võib siin palju esitada, kuid lõpuks pole häkkerid, politseinikud ega vandaalitsejadki siiski mitte mustad ja valged rüütlid, vaid inimesed.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:41
Otsi:

Ava täpsem otsing